Postitused siltidega ‘Andres Noormägi IRL’

Isamaalaste korruptsioon Narva-Jõesuus

Kolmapäev, jaanuar 14th, 2009

KESKNÄDAL, 14. jaanuar 2009
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=11710

Linnapea ANDRES NOORMÄGI (IRL) maksis iseendale lisatasu! Linnavolikogus on opositsioon sisuliselt likvideeritud! Linnapea elab sanatooriumis – kõvasti alla turuhinna! Linnapeale vastuvõetamatu aselinnapea koondamistasu sõi ära ligi veerandi linnavalitsuse aastasest palgafondist! Linnavalitsuse hankelepingud ei pea vett!

10. detsembril 2008 ilmus Ida-Virumaa maakonnalehes „Põhjarannik“ Ilja Smirnovi kirjutis „Narva-Jõesuu linnapea vabanes vastumeelsest aselinnapeast“. Lugu ise on üsna faktitõene, kuid millegipärast pole Reformierakonnale truu ajalehe „Postimees“ kontsernile kuuluv „Põhjarannik“ pidanud vajalikuks kordagi märkida, missugusest erakonnast linnapeaga tegemist on. Sedapuhku rüüstas riigi rahakotti nii võimsalt Andres Noormägi, kes kuulub Isamaa ja Res Publica Liitu. Toompea koalitsiooni poliitikuid aga pole meil ju kombeks kuidagigi mingites kahtlase väärtusega tegudes süüdistada!

Veerand miljonit krooni rahva raha mõttetu vallandamise eest

Selleks et lahti saada Narva-Jõesuu kogenud aselinnapeast, Narva-Jõesuus mitmetel kohalikel valimistel kõige rohkem hääli saanud populaarsest kohalikust poliitikust Tatjana Pagajevast, läks isamaaliitlik linnapea Noormägi linnavalitsuse struktuuri ümberkorraldamise teed ega põlanud ära kõrget hinda ka täiesti mittevajaliku teo eest: Pagajevale maksti Narva-Jõesuu linnaeelarvest tervelt 250 000 krooni lahkumishüvitist (pluss 33% sotsiaalmaksu).

Praegu ripub Narva-Jõesuu koduleheküljel tööpakkumine (või vähemalt rippus Kesknädala selle numbri valmimise aegu), kus linnavalitsus pakub tööd kultuuriala peaspetsialistile. Aga just haridus-, kultuuri-, spordi- ja sotsiaalküsimustega Pagajeva tegeleski.

„Kuid tahaks paremini,“ on Noormägi napisõnaliselt öelnud põhjendamaks, miks oli vaja tuulde lasta (üheksa kuud enne valimisi!) üle veerand miljoni krooni kohalike maksumaksjate raha, samal ajal kui kogu linnavalitsusele palga maksmiseks on terve 2009. aasta eelarves 1,34 miljonit krooni.

Noormägi tegi tuule alla kahele aselinnapeale

Linnapea avaldas umbusaldust oma mõlemale aselinnapeale juba 2007. aasta jaanuaris, s.o kaks aastat tagasi. Tatjana Pagajeva ja Kalle Merilai olid ametis olnud 1999. aastast saadik.

„2007. aasta kevadeks kõrvaldati mõlemad linnavalitsuse juhtkonnast. Pagajeva aselinnapea koht säilis, Merilai sai vaid vallandamishüvitise, kohalik valimiskomisjon jättis ta ilma õigusest taas linnavolikogu liikmeks hakata,“ kirjutas Põhjarannik.

Merilai ütles Kesknädalale, et ta on üritanud taastada enda kui volikoguliikme õigusi, kuid seni tulutult, kuigi maakonna valimiskomisjon on teinud selle kohta vastava ettekirjutuse. On selle kohta ka Vabariigi Valimiskomisjoni märgukiri. Kuid tulemusi ei ole. Endise aselinnapea arvates on linna valimiskomisjoni liikmed linnapea mõju all ja lihtsalt kardavad. Miks muidu linnasekretär (ühtlasi valimiskomisjoni esimees) Veronika Stepanova seadust ei täida?

„Narva-Jõesuu valimiskomisjoni esimeest trahvis politsei 600 krooniga,“ räägib Merilai, kes esitas teistkordse avalduse oma liikmestaatuse taastamiseks, kuid nüüd ei ole sellelegi avaldusele juba kümme kuud vastust.

Pagajeva kandideeris valimistel nimekirjas „Meie tulevik“, mis võitis kohalikud valimised. Pagajeva sai Narva-Jõesuus personaalselt kõige rohkem hääli (162); paremuselt teine häältesaak kogu linnas oli 84. Pagajeva lahtilaskmise põhjused jäävad nii või teisiti küsitavaks – palju aastaid rahva lemmikuks olnud linna tõeline patrioot Pagajeva niisugust kohtlemist linnapea poolt kindlasti ei väärinud.

Merilai sai volikokku Keskerakonna nimekirjas. Ei ole palju vaja, et näha, kuidas IRL-i linnapea Noormägi kõrvaldab talle vastuvõetamatuid poliitikuid, mistõttu opositsiooni Narva-Jõesuu linnavolikogus praktiliselt enam ei eksisteeri.

„Minu naasmine volikogusse oleks tähendanud võimu kallutamist Keskerakonnale soodsas suunas,“ usub Merilai.

Linnapea maksis ise endale lisatasu

Kesknädal hakkas IRL-i kuuluva omavalitsusjuhi Noormägi tegevuse vastu huvi tundma, kui meile vihjati, et Narva-Jõesuu linnapea maksis iseendale kaks aastat lisatasu isikliku auto kasutamise eest, jättes tasumaksmise volikoguga kooskõlastamata.

Seaduse järgi makstakse Eestis töötavatele inimestele, kes teevad töösõite isikliku autoga, maksuvabalt erisoodustustasu 2000 krooni isikliku sõiduauto kasutamise eest. (2009. aasta jaanuarist alates 4000 krooni – Toim.) Narva-Jõesuu linnapea loobus 2000 kroonist erisoodustustasust, sest teine võimalus on märksa kasulikum – lisatasu sõiduauto kasutamise eest, mis lisatakse palgale, ning kogusumma pealt arvestatakse sotsiaalmaks, haigus- ja puhkuserahad. Isikliku auto kasutamise lisatasu toel saab palka suuremana näidata.

Tegelikult peab lisatasude maksmise otsuse tegema volikogu, mitte linnapea omast peast. Narva-Jõesuu volikogu jõudis piinliku asja lahendamiseni alles 27. veebruaril 2008 (vt juurdelisatud volikogu otsust), kui linnapea 5500 krooni suurune lisatasu (igas kuus) ametiautost loobumise eest Noormägile määrati.

Kuid sellele vaatamata ei luba sellist lisatasu maksmist ükski seadus. Lisatasude maksmise korda ja isikliku auto kasutamist reguleerivad erinevad seadused. Kummagi järgi ei saa toimida nii, nagu tegi Narva-Jõesuu linnapea Noormägi. Tema puhul rakendatud autokasutusskeem on välja mõeldud selleks, et mitte maksta erisoodustustasu. Igal juhul on Noormägi seadust rikkunud – linnapeal on küll õigus maksta erisuguseid tasusid teistele, mitte ise endale.

Miks volikogu sellega nõustus ja vaikib? Väidetavalt on osa volikoguliikmeid linnapeast sõltuvad ja mitmetel, eelkõige majanduslikel põhjustel huvitatud headest suhetest temaga.

Oh need korruptsioonilised hankelepingud!

Ei ole puhtad ka Narva-Jõesuu linnavalitsuse hankelepingud. Võib-olla panna palgaline kapo töötaja iga omavalitsuse juurde lepinguid kinnitama? Siis jääks riigis palju kära vähemaks. Aga kapo ju ei uuri nende omavalitsuste asju, kus IRL või Reformierakond on võimul.

Narva-Jõesuu linn kuulutas välja teederemondi hanke. Hankekomisjon tegi linnavalitsusele ettepaneku, kuid linnavalitsus ei nõustunud sellega ja kinnitas võitjaks firma, mille tegevdirektor oli volikogu esimees Raivo Murd (kes on „puht juhuslikult“ kandideerinud IRL-taustaga nimekirjas). Tööettevõtulepingule kirjutasid alla tema ja Noormägi.

Linnavalitsuse analüüsi tulemusena oli tõepoolest see firma veidi odavam. Pakkumise hinnaks oli 1,7 miljonit krooni. Leping sõlmiti 2,2 miljonile kroonile, millele lisandus täiendava kokkuleppena ligikaudu 184 000 krooni. Selle lepingu järgi oleks teine firma teostanud need tööd kuni 160 000 krooni odavamalt.

Hanke võrdlustabelis toodud mahtude järgi on kõik õige. Kui aga võrrelda võrdlustabelit tegelikult sõlmitud lepinguga, siis on tehtud väga suuri muudatusi. Pakutud kõrgema hinnaga mahud on lepingus tunduvalt suuremad ja pakutud väiksemate hindadega mahud on lepingus tunduvalt väiksemad.

Mahtude manipuleerimisega oligi võimalik, et volikogu esimehe Murdi juhitav ettevõte võitis 2007. aasta teederemondi hanke.

Kusjuures volikogu esimees Murd oli eelisolukorras, sest tema juhitav ettevõte tegi vahetult enne hanke läbiviimist linna poolt tellitud teede ja tänavate seisundi ning remonditööde mahtude ekspertiisi. Samas remonditi teed ka sellel tänavalõigul, kus Murd ise elab. (Vt lisatud hankedokumente.)

Ühe öö hind – kellele 700 krooni, kellele 200 krooni

Kesknädalal soovitati järele uurida, kus lugupeetud linnapea reaalselt elab. Eelkõige on ta Tallinna elanik – tema kodu on pealinnas ja seal elab ka elukaaslane. (Erinevalt näiteks keskerakondlasest Mart Viisitammest, kes kolis koos perega Pärnusse elama, kui ta osutus valituks linnapea ametisse.)

15.07.2006 ajalehele Põhjarannik intervjuu andnud Noormägi vastab küsimusele, miks ta pole Narva-Jõesuusse elama asunud, sõna-sõnalt nii: „Ei saa. Mul pole siin kinnisvara, ka on Tallinna korteril pangalaen.“

Noormägi räägib samas tsiteeritud Põhjarannikule: „Elukohaks on registreeritud just Narva-Jõesuu, et maksud siia tuleksid. Üürin korterit.“

Seadusega selline teguviis, tõsi, keelatud ei ole. Kuid oluline on muu: kus siis Noormägi tegelikult elab? Korterit üüris ta vahetult linnapeaks tulles. Tema väidetavalt neli päeva kestva töönädala jooksul ööbib Noormägi tänasel hetkel Narva-Jõesuu sanatooriumis. Selle võimaluse olevat talle 2007. aastal võimaldanud sanatooriumi juhtkond. Kui hinnakirja järgi on sanatooriumis ühekohalise toa hind keskmiselt 700 krooni, siis linnapea saab odavalt, väidetavalt 200 krooniga.

Sanatooriumi reklaam linna raha eest?

Veebileheküljel www.ilm.ee ripub mitmendat aastat elavpilt Narva-Jõesuu sanatooriumist. See pole ju muud kui reklaam! Ega reklaami vastu kellelgi midagi olekski, kui seda ei maksaks kinni linnavalitsus. Vägisi trügivad pähe mõttelised seosed linnapea odava ööbimise ja linnarahva raha vahel.

Kes on Noormägi?

Andres Noormägi (45) asus Narva-Jõesuu linnavalitsust juhtima pärast 2005. a. oktoobris toimunud kohalike omavalitsuste valimisi, olles sel ajal erakonna Res Publica liige. Ta on endine Tallinna linnaametnik – töötas Lasnamäe linnaosa vanema asetäitjana. Tema elukaaslane töötab samas linnaosavalitsuses praegugi. Linnapeaks asudes Noormägi Põhjaranniku sõnul peatas oma liikmesuse Res Publicas, kuid täna on ta ometi praeguse valitsuspartei Isamaa ja Res Publica Liit liige. Oma lubadust erakondlikkus peatada ta ei täitnud.

Varem on ta töötanud Saue abilinnapeana ning muuseas ka Riigikontrollis.(!) Pärast Tallinna Tehnikaülikooli lõpetamist autode ja automajandite erialal töötas ta Jõhvis „Eesti Põlevkivis“.

Narva-Jõesuu linnapeaks tuli Noormägi 2005. aastal 19 000-kroonise kuupalgaga. Kolme aastaga on tema palk tõusnud tänase seisuga koos lisatasudega 32 300 kroonini. Peaks nagu piisama, et ilma ametivõimu kasutamata ning korruptiivseid tehinguid sooritamata toime tulla.

Mida räägitakse linnapea Andres Noormägist Narva-Jõesuus?

Noormägi ütles ühes intervjuus ligi kolm aastat tagasi, et ta ei käi Narva-Jõesuu rannas ujumas, sest see sisaldavat 5 tonni uriini, mida rannakülastajad päevas „toodavad“. Seni ei ole linn aga ühtki tualetti randa ehitanud.

Asudes linnapeaks, lubas Noormägi teda toetanud kohalikele jõududele, et astub välja Res Publicast, kuid on tänini jäänud IRL-i liikmeks.

Baltimaade suurim veepark pidi linnapea kinnitusel alustama Narva-Jõesuus tööd 2008. aastal. Selleks on raisatud palju energiat ja aega, vastu on võetud tähtsaid otsuseid. Kuid ideest kaugemale pole jõutud. Ei saa aga märkimata jätta, et veeparki ehitada lubanud firmale OÜ Freeland Property („Põhjaranniku“ andmetel) on ära antud 10 hektarit endise pioneerilaagri magusat territooriumi 50-aastase kasutusõigusega.

Linna viidastamise, parkide renoveerimise ning ajalooliste objektide märgistamise projektid olid ammu valmimisjärgus. Linnarahvas küsib: miks need on teostamata?

Kord õhtusöögil president Rüütliga nimetas Noormägi Narva-Jõesuud kohaks, kus ta iga nädal Tallinnast tööle tulles elab üle šoki, sest linn on räpane, inetu ja jube. Rüütel, vastupidi, tunnustas Narva-Jõesuu edasiviijaid, kuna linn oli tema eelmisest külaskäigust saadik tublisti arenenud – tänu mitmele investorile, mitte aga Noormägi juhitud linnavalitsusele.

[Pildiallkirjad]:

ESIMENE DOKUMENT: Linnavolikogu otsus 27. veebruarist 2008, millega volikogu määras linnapea Andres Noormägile igakuise 5500-kroonise lisatasu ametiautost loobumise eest tööülesannete täitmisel. Kuid 2006. ja 2007. aastal määras ta seda lisatasu endale ise, ilma volikogu otsuseta.

TEINE JA KOLMAS DOKUMENT: Lepinguline eelarve ja pakkumiste võrdlustabel. Viimane erineb lepingust tunduvalt. Osasid positsioone võrdlustabelis küll võrreldakse, kuid lepingujärgselt neid töid ei teostata. Kui võrrelda aga kõiki positsioone, siis mitmed võitnud ettevõtte kõrgema ühikuhinnaga tööde mahud on lepingus oluliselt suuremad kui võrdlustabelis, ja vastupidi.

Võtame näiteks pakkumiste võrdlustabelist ühe rea, kus võitjaettevõttele oli löökaukude remondi hind 222 krooni ruutmeetrilt ja kaotajaettevõttel 248 kr/m2; kui töömahuks oli ette nähtud 2500 m2; siis lepingus oli fikseeritud maht 489 m2 – ehk 5 korda vähem!

Nii tuli kaotajal see number „liiga“ suur ja võitjale sisuliselt soodne.

Iga vähegi hangetega tegelnud omavalitsusametnik saab väga hästi aru, millest siin jutt käib, – linnapea on eelistanud üht firmat teisele.

[eraldi esiletõste]

Postimehe netikommentaar vahetult Noormägi asumisel linnapea kohale (2005)

Olgu peale, 15.12.2005 20:36

Eks need, kes seda uinunud suvituslinna viimastel aastatel külastanud, teavad, et äratuseks polegi ehk palju tarvis. Küllap mees teab, mida ta tegema hakkab ja julgen arvata, et sellest linnast saame õige varsti palju ja vapustavalt head kuulda.

[fotoallkiri] KOONDATUD ASELINNAPEAD: Tatjana Pagajeva on mitu valimist järjest võitnud Narva-Jõesuus suurima häältepagasi, olles selle kandi populaarseim poliitik. Noormägi andis talle kinga, kuna naine „toppis oma nina“ paberitesse, kuhu linnapea ei pidanud vajalikuks teda lasta. Kalle Merilai on ametis nüüd Kiviõlis. Mõlemad töötasid Narva-Jõesuu linnavalitsuses 1999. aastast.