Mart Laar: “See on Eesti kõigi aegade suurim korruptsioonilugu.”

KESKNÄDAL,      18. märts 2009
http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=12133

<> Guido Sammelselg kinnitas avalikult Reformierakonna pistiseküsimist. Miks mees hiljem oma sõnu sõi? <> Riigiprokuratuur lõpetas Edward Burkhardti korruptsiooniavalduse uurimise kõigest 5 tunniga! <> Miks kaitsepolitsei keeldus Burkhardtilt tunnistust võtmast? <> Mart Laar, Ken-Marti Vaher ja Hans H. Luik uskusid Reformierakonna pistiseküsimist.

Nõnda arvas Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar kaks aastat tagasi, kui ilmnesid kahtlused, et Reformierakond nõudis Ameerika ärimehelt Edward Burkhardtilt pistist. Tänini ei ole Eesti avalikkus saanud selles küsimuses teada täit tõde. Veelgi enam, kadestamisväärse visadusega keelduvad prokuratuur ja kaitsepolitsei Reformierakonna kohal olevat pistiseküsimise kahtlust isegi uurimast.

Nüüdseks on selgunud, et uurimise suhtes eitavat otsust tehes polnud prokuratuuril aluseks võtta mingeid menetlustoiminguid ega läbitöötatud materjale.

Miks Eesti suurimad „korruptsiooniasjatundjad“ Mart Laar, Ken-Marti Vaher ja Urmas Reinsalu hoiavad sel teemal suu kinni? Nad on ju varem tunnistanud, et tegu on Eesti ajaloo suurima korruptsioonilooga. Kas  Reformierakonnaga koalitsioonis olles ei soovi nad suuremale partnerile ebameeldivusi? Kui tõesti on nii, siis on silmakirjalikkus Eesti poliitikas küll uuele tasemele jõudnud!

Burkhardti avaldus paneb oravad tänaseni vassima

Justiitsminister Rein Lang oli  9. märtsil Riigikogus vastamas keskerakondlaste küsimustele seoses Eesti Raudtee Eesti riigile tagasi müünud Baltic Rail Service’i (BRS) ühe omaniku ja nõukogu esimehe Edward Burkhardti kinnitusega avalikkuse ees, et Reformierakonna esindaja nõudis BRS-lt raudtee aktsiate tagasiostmise eest pistist üks miljon eurot.

„Burkhardti väitel temalt otse raha ei küsitud, seda olevat tehtud tema kolleegidelt Jüri Käolt ja Guido Sammelseljalt. Nimetatud isikud lükkasid aga avalikult ümber selle väite,  millest lugupeetud härra Burkhardt oli teinud meediamulli. Samuti ei esitatud prokuratuurile väidetava rahaküsimuse kohta ühtegi ametlikku kuriteoteadet, nagu näeb ette kriminaalmenetluse seadustik,“ rääkis Lang.

Ometi kinnitas Eesti Raudtee üks eksomanikke Guido Sammelselg „Eesti Ekspressile“ 2007. aasta jaanuaris selge sõnaga, et Reformierakond nõudis raudteeärimeestelt miljon eurot altkäemaksu. “Selline asi oli ja seda summat küsiti,” kinnitas Sammelselg. Tegu polnud lobajutuga, vaid tõsimeelse ettepanekuga. “Pakkuja poolt mõeldi seda tõsiselt.”
Hiljem võis Sammelselga oma sõnadest taganema sundida hirm tulevikus jääda pisikeses Eestis, kus kõik tunnevad kõiki, oravate tekitatud hammasrataste vahele.

Eestimaistest kammitsatest ja hirmudest prii jänki Burkhardt kinnitas, et tema osalusega Baltic Rail Service poliitikute “määrimisega” kaasa ei läinud. “Oli spekulatsioone, et me pidanuks maksma poliitikutele nagu tegi Vene transiidifirma Severstaltrans, kuid ma ei seganud end säärasesse asja. Ameerikas on see juhtumisi ebaseaduslik,” sõnas raudteemagnaat.

Prokuratuur ignoreeris Burkhardti väiteid

2007. aasta 19. jaanuari hommikul teatas Riigiprokuratuur avalikkusele, et uurib väidetavat Reformierakonna pistiseküsimist. „Hetkel tutvutakse ajakirjanduses avaldatud ning uurimisorganite käes olevate materjalidega. Kuna tegemist on prokuratuuri omaalgatusliku ettevõtmisega, ei ole võimaliku kriminaalasja algatamise otsuse langetamisele määratud kindlat tähtaega ning [Riigiprokuratuuri pressiesindaja] Seemani sõnul võtab see kindlasti veel aega.“ (Eesti Päevaleht online, 19.01.2007 kell 10:39)

2007.aasta 19. jaanuari pärastlõunal teatas Riigiprokuratuur avalikkusele, et „Riigiprokuratuur analüüsis ajakirjanduses avaldatud materjale seoses väidetava raha nõudmisega Eesti Raudtee aktsiate tagasiostmisel ning jõudis järeldusele, et seni avaldatud andmetele tuginedes puudub praegusel hetkel alus kriminaalmenetluse alustamiseks“. (Eesti Päevaleht online, 19.01.2007 kell 16:36)

„Seega võttis materjali analüüs ning motiveeritud otsuse tegemine aega maksimaalselt 5 tundi…,” imestas Keskfraktsiooni liige Toivo Tootsen.

Jääb arusaamatuks, miks prokuratuur otsustas jääda passiivseks ning sisuliselt ignoreerida kõrgetasemelise USA ärimehe poolt televisiooni otse-eetris öeldud ränki korruptsioonikuriteo süüdistusi.

„Pistisejuttu ei rääkinud mitte naised saunas või mehed sauna taga, seda rääkis üpris lugupeetud inimene, firma omanik, nõukogu esimees,“ märkis Tootsen.

Seesama prokuratuur süüdistab endist keskkonnaministrit Villu Reiljanit suures ulatuses pistise nõudmises, advokaat Tarmo Silda pistise vahendamises ja ärimees Aivo Pärna pistise lubamises. Kõik osapooled on oma süüd sarnaselt oravate BRS-lt pistise nõudmise afääriga eitanud. Kas Reformierakonna poolt väidetavalt toime pandud korruptsioonihõnguliste lugude puhul kehtib prokuratuuri jaoks tõepoolest eriklausel?

Kaitsepolitsei jääb oravate kahtlaste tehingute suhtes kurdiks

Eesti õiguskaitseorganite usaldusväärsusse lõi suure mõra ka kaitsepolitsei tegevus seoses Burkhardti šokeeriva avaldusega. Nimelt palus peaminister Andrus Ansip lause “Mulle aitab!” saatel 2007. aasta alguses kaitsepolitseil analüüsida Burkhardti väiteid Reformierakonna seotusest pistisenuiamisega. Kaitsepolitsei jõudis järeldusele, et mingit seaduslikku alust uurimise alustamiseks ei ole.

Burkhardt kinnitas mõni aeg hiljem meediale, et temal ei ole olnud ühegi õiguskaitseorganiga pistiseküsimise teemal kontakte. „Ei kapo ega keegi muu ei ole minuga pärast “Pealtnägija” intervjuud ühendust võtnud,“ märkis ta.

Kui keskpoliitikute vastu suunatud kaitsepolitsei menetlustoimingud on peaaegu alati tipnenud bürooruumide ja tööarvutite läbipuistamisega ning isegi vahistamistega, siis reformistide pistiseküsimise süüdistuste puhul ei suvatsenud kapo isegi mitte peamiselt tunnistajalt ütlusi võtta.

Kaitsepolitsei hämmastav saamatus uurida Reformierakonna pistiseküsimist Burkhardtilt ei ole erandlik. Kui on vaja uurida oravate nahistamist ükskõik millises Eesti paigas, on kaitsepolitsei janu õiguse jaluleseadmise järele alati kiiresti kustunud.

Endisele Tartu abilinnapeale Anto Ilile kuulub 12,6 protsenti peamiselt teedega seotud firmast AS Tref, mis on linna koostööpartner. AS Tref on saanud linnalt kõige rohkem teetööde tellimusi. „Tartu Postimehe“ andmetel on firma alates 2003. aastast linnaga sõlminud 145 teedeehitusega seotud lepingut.

“Tartu linna palgal on ka teisi ametnikke, kelle osalusega ettevõtted on linnaga seotud. Ometi tundub, et kaitsepolitsei ei näe selles mingitki probleemi, ja kui peaminister Andrus Ansip kinnitab, et Anto Ili on läbinisti aus linnaametnik, pole vaja asja isegi uurida,” märkis Riigikogu liige Ain Seppik möödunud aasta novembris pöördumises kaitsepolitsei poole.

Laar, Vaher ja Luik uskusid Reformierakonna pistiseküsimist

Riigikogu õiguskomisjoni liige Ken-Marti Vaher kirjutas 29. jaanuaril 2007 Postimehe internetiportaalis järgmist: „Jätkuvalt on vastuseta otsesed süüdistused raudteega seotud pistiseskandaalis. Selles asjas aga justiitsministrilt miskipärast avaldusi või selgitusi ei kostu.“

Nimelt teatas Lang vahetult pärast Burkhardti avalduse ilmumist meedias, et teab allilmaga seotud ametiisikuid Eestis. Vaheri hinnangul oli Langi säärase avalduse tegelik eesmärk hajutada tähelepanu peaministripartei kohale kogunenud kahtlustelt poliitilises korruptsioonis.

Ka IRL-i esimees Mart Laar kahtles 2007. aastal, kas Burkhardti-sugune rahvusvaheline ärimees riskiks oma mainega, et valetada. “Lugu näib väga räpane, ma ei taha seda hakata valimiskampaanias arendama, aga see on EESTI KÕIGI AEGADE SUURIM KORRUPTSIOONILUGU (Kn rõhutus – Toim.). Kas Reform on tõesti valmis põhimõtted sellisel kombel maha müüma?” küsis Mart Laar kirjas Reformierakonna liikmele Silver Meikarile.

“Ma arvan, et Sa saad isegi aru, et keegi meist pole nii võimas, et nii Burkhardile kui [Guido] Sammelseljale sõnu suhu panna,” lisas Laar. “Tahaksin Sinult kui ausalt inimeselt küsida, kas Sa ikka tead, mis sinu erakonnas toimub, Või Sa arvad, et Burkhardti taoline rahvusvaheline ärimees tõesti riskib oma mainega, et valetama hakata.”

Ettevõtja Hans H. Luik uskus 2007. aastal samuti, et Reformierakond võis raudteelt raha manguda. Ta pidas justiitsminister Langi erakonna südametunnistuseks, kes üritas vaigistada Edward Burkhardti paljastusi erakonna suhtes. “Lang on Reformierakonna südametunnistus. Võib küll olla, et mu vana hea äripartner Lang tegi oma avalduse (allilmaga seotud Eesti ametiisikutest – Kn toim.) selleks, et vaigistada ameeriklase paljastusi Reformierakonna rahaküsimisest. Usun, et Reformierakond raudteelt raha tõesti mangus, selline on Reformierakonna stiil,” kommenteeris Luik Äripäevale.

Kas Burkhardt lõpuks viskas „füüri“?

Kesknädalani on jõudnud sahinaid, et Burkhardt olevat lõpuks ikka läinud kaasa poliitikute „määrimisega“. Peale Eesti Raudtee tagasimüüki Eesti riigile teatas ta, et pühib Eesti tolmu oma jalgadelt ja tagasi ta siia tulla enam ei kavatse. „Peaksin olema püstihull, kui hakkaksin taas riigiga koostööd tegema,“ kinnitas Burkhardt Äripäevale.

Mõni aeg hiljem aga olukord muutus. Edward Burkhardti ja endist Eesti Raudtee tegevjuhi asetäitjat Riivo Sinijärve nähti 2007. aasta oktoobri alguses Reformierakonna peakorteris erakonna peasekretäri Kristen Michaliga sõbralikult kätt surumas ning midagi kokku leppimas. Burkhardtil oli tekkimas uus huvi Eesti riigi ja eriti peaministripartei vastu. Tal oli vaja kindlustada „roheline tee“ transiidifirmale, mille nad koos Sinijärvega asutasid. See firma pidi kujunema Eesti Raudtee konkurendiks korraldamaks konteinervedu Eestist Soome ja sealt edasi. Ilma reformierakondliku „katuseta“ seda teha aga ei söandatud. Nii pidigi Ameerika ärimees järjekordselt oma seisukohti muutma ja ikkagi „füüri“ viskama. Võib-olla isegi ilmaasjata, sest Burkhardti–Sinijärve transiidiäri pole seniajani käima läinud, kuigi Reformierakond seda nüüd soosib.

[fotoallkirjad] MUUTIS MEELT:  Sammelselg tunnistas Eesti Ekspressile, et oravad küsisid temalt altkäemaksu. Hiljem hakkas ta oma sõnu sööma.

MUSTA JOPEGA MEES: On sahistatud, et Reform andis just peasekretär Michalile ülesande küsida BRS-i esindajatelt pistist.

EHMATAVA AVALDUSE AUTOR: Eesti Raudtee endise suuromaniku Burkhardti avaldus vajab tänagi prokuratuuri uurimist.

Väljavõte intervjuust Edward Burkhardtiga

ETV “Pealtnägija” saates (17.01.2007) Mihkel Kärmasele antud intervjuus kinnitas Edward Burkhardt, et Reformierakond küsis firma esindajatelt altkäemaksu.

/…/

Mihkel Kärmas: Saan aru, et mingil hetkel ligineti teile väga konkreetse pakkumisega, et te peaksite andma üsna suure annetuse ühele koalitsiooniparteile.

Edward Burkhardt: Mulle ei liginetud isiklikult, kuid meie Eesti-kolleegidega võeti ühendust ja nemad kandsid mulle hiljem ette, et Reformierakond palus neil teha ühe miljoni euro suuruse annetuse, et tagada erakonna toetus taasriigistamisele. See lükati tagasi. Hiljem mulle öeldi, et nõuti veel poolt miljonit, ja ka sellest keelduti. Ma ei usu, et üldse mingit annetust tehti. Ma loodan, et seda ei tehtud, mina igatahes ei teinud.

/…/

—————————————————————

Seppik küsib, Lang vastab, Kesknädal kommenteerib

Tänavu jaanuaris pöördus Riigikogu liige Ain Seppik justiitsminister Rein Langi poole järelepärimisega, miks õiguskaitseorganid ei algatanud uurimist seoses Burkhardti süüdistustega Reformierakonna pistisenõudmise kohta. Lang sellele ka lõpuks vastas puikleval ja mittemidagiütleval moel. Üht-teist võib aga ikkagi neist vastustest välja lugeda ning täiendavaid küsimusi küsida. Alljärgnevalt toome ära Ain Seppiku küsimused, Rein Langi vastused ning Kesknädala kommentaarid.

Ain Seppik: Milliseid menetlustoiminguid tõendite kogumiseks ja hindamiseks Riigiprokuratuur läbi viis? (Isikute arv, menetlustoimingute liik ja läbiviimise aeg, muude tõendite kogumiseks ja analüüsiks läbi viidud menetlustoimingute liik ja arv ning läbiviimise aeg.)

Rein Lang: Vastavalt 01.07.2004 kehtivale kriminaalmenetluse seadustikule (edaspidi KrMS) saab menetlustoiminguid läbi viia vaid alustatud kriminaalmenetluse raames. Kuna antud juhul kriminaalmenetlust ei alustatud, siis ühtegi menetlustoimingut kriminaalmenetluse mõttes ka läbi ei viidud. Erinevalt varem kehtinud seadusest saavad enne kriminaalmenetluse alustamist õiguskaitseasutused analüüsida üksnes avalikku teavet ja neil juba eelnevalt olemasolevat informatsiooni kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

Kesknädala kommentaar: Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 197 lg 1 on kriminaalmenetluse ajendiks teabelevis avaldatud kuriteole viitav teave. Järelikult otsustas Riigiprokuratuur, et tunnistaja Edward Burkhardti poolt avalikkuse ees antud ütlused raha küsimise kohta Reformierakonnale BRS-ilt raudtee aktsiate tagasi ostmise eest ei ole kriminaalmenetluse ajendiks. Kas justiitsminister on küsinud Riigiprokuratuurilt, miks Reformierakonna puhul tunnistaja ütlused altkäemaksu küsimise kohta ei ole kriminaalmenetluse alustamise ajendiks?

Ain Seppik: Kui menetlustoiminguid läbi ei viidud ning tugineti üksnes ajakirjanduses avaldatud materjalile, siis millise kehtiva seaduse alusel kasutas uurimisorgan antud kuriteo uurimiseks üksnes ajakirjanduses avaldatud andmeid ning iseseisvaid menetlustoiminguid ei teinud?

Rein Lang: Vastavalt KrMS §-le 194 tohib kriminaalmenetluse alustada, kui selleks esineb ajend ja alus. Menetluse võib alustada ka teabelevis avaldatud teabele tuginedes, kui selles on piisavad kuriteo tunnused (KrMS § 197). Riigiprokuratuur on avalikkusele selgitanud (vt nt BNS-i uudis 19.01.2007 kell 16:54), miks prokuratuur ei leidnud kõnealuse juhtumi puhul teabelevis avaldatud väidete pinnalt piisavat alust kriminaalmenetluse alustamiseks ja selle läbiviimiseks.

Kokkuvõtlikult viitas Riigiprokuratuur sellele, et vastavalt KrMS-le saab isiku väiteid asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, tõendina kasutada üksnes juhul, kui teist isikut ennast ei saa tõendi allikana kasutada (KrMS § 68 lg 5). Edward Burkhardti väidetel temalt otse raha ei küsitud, seda olevat tehtud tema Eesti kolleegidelt (Jüri Käo, Guido Sammelselg). Nimetatud isikud lükkasid aga avalikult selle väite ümber. Samuti ei esitatud prokuratuurile väidetava rahaküsimise kohta ühtegi ametlikku kuriteoteadet nagu näeb ette KrMS.

Kesknädala kommentaar: Lugupeetud justiitsminister, milline KrMS säte näeb ette, et kuriteost kuulnud või seda näinud isik peab vormistama kuriteoteate? Palun viidet paragrahvi numbrile ja lõikele. Kas prokuratuur alustab kriminaalmenetlust üksnes kodaniku kuriteoteate korral, omamata iseseisvat analüüsi- ja teovõimet? Millisest ajast otsustab prokuratuur kriminaalmenetluse alustamata jätmise isikute avaliku eituse põhjal, et kuritegu siiski ei ole toime pandud? Kas prokuratuur Teie ajal alustab kriminaalmenetlust ainult konsensuspõhimõttel, kui kuriteo teavet kinnitavad avalikkuses kõik asjaomased isikud?

Ain Seppik: Palun ka Riigiprokuratuuri määrust kriminaalmenetluse mitte algatamise kohta (või kinnitust, et Riigiprokuratuur määrust teinud ei ole). Palun teatada aeg ja koht, kust ma nimetatud määruse koopia kätte saaksin.

Rein Lang: Vastavalt KrMS §-le 198 vormistatakse kriminaalmenetluse mittealustamise otsus kirjalikult kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatena (mitte määrusena) üksnes juhul, kui on esitatud kuriteoteade. Kannatanul on õigus esitada kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale ka kaebus KrMS §-des 207-208 ettenähtud korras. Muudel juhtudel uurimisasutuse või prokuratuuri poolt kriminaalmenetluse mittealustamise otsust kirjalikult ei vormistata. Kuna antud juhul kuriteoteadet ei esitatud, siis puudus ka seaduslik alus vastava otsuse kirjalikuks vormistamiseks.

Kesknädala kommentaar: Lugupeetud minister Lang, vastavalt Teie enda ja Kaitsepolitseiameti peadirektori sõnavõttudele on korruptsioonikuriteo puhul kannatanuks Eesti riik. Riigi täidesaatev võim on valitsusel, keda esindab peaminister. Valitsusesisese tööjaotuse kohaselt on õiguskorraga seotud küsimused justiitsministri pädevuses. Miks ei ole peaminister või Teie ise esitanud seaduses sätestatud vormis kuriteoteadet, kui Te ometi esindate võimalikku kannatanut? Etteruttavalt märgime, et Teilt ei oodata kuriteoteatega kuriteo asjaolude tuvastamist või Reformierakonna süü omaksvõttu. Sest õigust mõistab ainult kohus ning uurimist toimetab loodetavasti sõltumatu juurdlusorgan. Arvestades aga esitatud kahtluste raskust, tuleks ka selles asjas läbi viia kriminaalmenetlus ning koguda igakülgselt tõendeid, mida aga antud juhul tehtud ei ole.

Lisa kommentaar