Arhiiv ‘Määratlemata’ Teemas

Eesti riik müüb firmade omanikele Schengeni viisa pealekauba

Laupäev, oktoober 1st, 2011

ERR andis teada, et idast tulnud ärimehed kuritarvitavad Eesti pakutavat elamisloa võimalust juriidilise isiku juhatuse liikmele ning selleks eraldatud 1000 elamisluba sai juba septembriks täis. Valitsus võttis vastu otsuse piirarvu tõsta 300 võrra. Artikli lõpus on aga öeldud: “Kuritarvituste ohjeldamiseks piiras siseminister suvel juhatuse liikmetele väljastatavate elamislubade arvu.” Kuidagi vastandlikud väited samas artiklis:  “tänavused 1000 elamisluba olid septembriks pea viimseni välja antud ja valitsus pidi piirmäära 300 võrra tõstma” ning “Kuritarvituste ohjeldamiseks piiras siseminister suvel juhatuse liikmetele väljastatavate elamislubade arvu.”

Eesti tahtis siia tuua firmade asustamisest huvitatud inimesi aga tegelikult tulid siia spekulandid, kes registreerisid küll firma ja vormistasid ennst juhatuse liikmeks aga tegelikult ei ole Eestisse elama asunud. Nende huvi on olnud saada vaid elamisluba, sest sellega kaasneb ka viisavaba reisimine kogu Euroopa Schengeni viisaruumis.

Pole ka ime, et Isamaa ja Res Publica liidu maja ostis Venemaalt pärit ärimees Soldunov, kes lasi parteil veel 3 kuud pärast tehingut registri järgi samal aadressil edasi eksisteerida. Kui tehing toimus aprilli keskpaigas, siis 1. oktoobril asuvad nad endiselt Wismari 11 ehk oma vanas majas.

Eesti riik on Euroopa Liidus äriühingu jaoks ainus maksuparadiis. Üheski teises riigis ei kehti 0-protsendiline maksumäär reinvesteeritud kasumile. See laseb raha siit maksuvabalt ka välja viia.

Loe lisaks: ERR “Ekspert: fiktiivse äriühingu abil elamisloa taotlemine on massiline” http://uudised.err.ee/index.php?06235769

Ansipi partei tehinguid Taaralinnas

Kolmapäev, aprill 22nd, 2009

KESKNÄDAL, 22. aprill 2009
http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=12362

Kui Tallinna oravad püüavad mis tahes hinnaga kätte leida iga pinnu keskerakondliku linnavalitsuse silmast, pole nad märganud palke oma Tartu kolleegide silmis. Vähem või rohkem JOKK-tegusid leidub seal ohtralt. Ajakirjanduse seniseid väheseid katseid Taaralinna sõbrameeste-skeeme paljastada on saatnud sealsete reformierakondlaste solvunud repliigid pahatahtlikkuse kohta. Kuidas elu Tartus tegelikult käib?

Londoni parkla juhtum

Tegemist on magusa 558-ruutmeetrise kinnistuga kesklinnas (Küütri 9), mis 2002. aasta alguseni kuulus linnale ja kus nüüd on hotelli London kasutuses olev tõkkepuuga suletud autoparkla.

Esimest korda arutas linnavalitsus selle kinnistu võõrandamist 15. jaanuaril 2002. Sama aasta märtsis otsustaski linnavolikogu otsustuskorras võõrandada Küütri 9 kinnistu OÜ-le Matman hinnaga 230 000 krooni (412,2 kr/m²). Põhjendati seda vajadusega avardada parkimisvõimalusi Tartu kesklinnas ning hõlbustada hotelli majandamist. Samuti lubati, et parkla jääb avalikku kasutusse, mitte üksnes hotelli klientidele.

KITKUTAV KANA: Tartu kesklinnas asuva parkla on Londoni hotell ärastanud.

OÜ Matman on 1997. aastal loodud Tartu firma, mille põhitegevusalaks 2002. (ja kõigi hilisemate aastate) majandusaasta-aruande järgi „enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus”. Nende omandis on kinnistu Rüütli 9, kus OÜ Hotell London peab hotelli. Ajavahemikus 31.12.1999–10.06.2004 olid firma osanikud Rein ja Aina Kirsipuu, alates 10.06.2004 oli ainus osanik Jaan Kirsipuu. Rein Kirsipuu on Tartu linna aukodanik, kes kandideeris Tartus KOV valimistel 1996., 1999. ja 2002. aastal Reformierakonna nimekirjas. Parteisse ei kuulunud neist keegi.

OÜ Hotell London loodi 2002. aasta veebruaris (juhatuse liige – Tartu linnavolikogu aseesimees Verni Loodmaa; nõukogu liikmed – muu hulgas AS-ga Linnaehitus ja OÜ-ga Kvissental seotud Alar Kroodo ja Kalev Kase). Alar Kroodo on pikka aega linnavalitsemisega seotud Hannes Astoki tädipoeg.

Kinnistu müüdi, selgituste kohaselt, vastavalt tollasele turuhinnale. Volikogu 2002. aasta 7. märtsi stenogrammist selgub linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juhataja Urmas Ahvena vastus, et „maksimaalselt kasumit siin ei ole taotletud, oluline on see, et see parkla on eelkõige vajalik just hotelli jaoks”.

Õige pea, pärast parkla loomist, ilmus kettidega piiratud krundi sissesõidule tõkkepuu märgiga „Hotell London”. Seda on raske kahepidiselt mõista – „kõigile linlastele avatud parklast” pole enam juttugi.

Kvissentali elamurajooni juhtum

Uue sajandi algul tekkis aastaid linna juhtimises kaasa löönud tänase Riigikogu liikme Hannes Astoki tädipojal ja tema äripartneritel OÜ-st Kvissental suurepärane idee rajada Emajõe kaldale senisesse võssakasvanud „sääsemaardlasse“ Kvissentalis ca 70 majaga elamurajoon. Veel enam: nad olid veendunud, et linn peaks finantseerima sealsete kommunikatsioonide rajamist ligi 5 miljoni krooniga.

2001. aasta 21. juuni linnavolikogu istungil käis OÜ Kvissental ja Tartu linna vahel sõlmida kavatsetava lepingu üle tuline arutelu. Linnapea Andrus Ansip vastas opositsiooni kriitikale, miks makstakse nii suur summa just sellele ettevõttele ja selle elurajooni arendamise eest, järgmist: “Kui Tartu linnas öeldakse, meil pole teid vaja [Kvissentali tulevasi elanikke], siis naabrid võtavad kõik need inimesed suurima heameelega vastu ja tagajärg on see, et meile ei laeku maksuraha, millega asfalteerida nende tänavad, kes ootavad järjekorras juba 50 aastat.” Tema sõnul on Kvissentalis tulevikus elav keskmine pere nii jõukas, et nende kaotus oleks linna tulubaasile korvamatu kahju.

Volikogu otsuse poolt, mis lubas linnavalitsusel OÜ-ga Kvissental koostöölepingu sõlmida, hääletas 28 saadikut, vastu oli 2.

RIIGIRAHA PUMP: Kvissentali elamurajoon, mille eest tahetakse raha lepingutingimusi muutes.

23. juulil 2001 sõlmitud koostööleping tänavate ehitamiseks Kvissentali elurajoonis nägi ette kokku 5,6 miljoni krooni linna raha maksmise OÜ-le Kvissental kolmes osas. Esimese osa (3,2 miljonit krooni) tasumise eeltingimuseks oli valmisehitatud Aruküla tee ja elurajooni ühendustee ning 10 maja vundamendid. Teise osa (1,175 miljonit krooni) väljamaksmise eeltingimuseks oli 30 valmismaja. Viimane 1,175 miljonit krooni pidi välja makstama siis, kui vähemalt 50 maja on saanud kasutusloa. Koostöölepingus sisaldub punkt, mis kinnitab kuupäevad, mil kokkulepitud arv elamuid peab valmis olema. Vastasel korral võis Tartu linn keelduda kogu finantseeringu vastava makse ülekandmisest seni, kuni vastav arv elamuid on valminud. Tänavad ja muu saab linn lepingu järgi „tasuta” võõrandada.

2003. aastal aga möönis arendaja, et valmis on vaid 5 elamut ning müüdud on 25 kinnistut. Tekkis „põhjendatud hirm”, et kõigi 50 elamu kasutusluba lepingus ette nähtud 31. detsembriks 2007 käes ei ole. OÜ Kvissental palus lepingut muuta, et välja makstaks lepingujärgsed tasud proportsionaalselt, vastavalt valminud majade arvule, mitte algselt kokkulepitud tingimustel.

Volikogu 6. novembri istungil leidis linnapea arendajale vastutulekuks põhjendusi koguni ajaloost. Volinikel tekkis küsimus, kust üldse sai lepingusse lõpptähtaeg 31. detsember 2007, kui 2001. aasta volikogu otsusest sellist asja väidetavalt välja ei loe. Opositsioon palus arutelu katkestada ja materjalid üle anda revisjonikomisjonile, ent 27 poolthäälega võeti lepingu muutmist lubav otsus siiski vastu.

2006. aasta 2. märtsil otsustas Tartu volikogu kompenseerida OÜ-le Kvissental elamurajooni II planeeringuala tänava rajamise kulusid 2,43 miljoni krooni ulatuses. Kulude kompenseerimise lõpptähtajaks määrati 1. märts 2012. Kokku pidi aastail 2007–2010 sellele alale rajatama 30 väikeelamut.

Alles 2005. aasta juunis, kui elurajoonist suur osa juba oli valmis või valmimas, otsustas linnavolikogu määrata tänavaehitamiskulude kompenseerimise korra ning piirmaksumused. Nii said ka teised arendajad lõpuks võrdsed võimalused infrastruktuuri tehtud investeeringute eest linnalt kompensatsiooni taotleda.

Reformierakonna ringkäendus Haapsalu moodi

Kolmapäev, aprill 22nd, 2009

KESKNÄDAL, 22. aprill 2009
http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=12363

ehk kuidas ekslinnapea reformierakondlase Urmase Suklese ajal sahkerdati reformierakondlastele magusaid tehinguid

Reformierakondlasest ekslinnapea Urmas Suklese ajal sahkerdati Haapsalu reformierakondlastele „magusaid tehinguid”. Nüüd saavad kinnitust varasemad oletused, miks Haapsalu erastamisobjektid „õigetele“ tegelastele libisesid ja kuidas tagati vajalikumad hääled volikogus.

„Meie Kodu Haapsalu” toimetuse valduses on leping, mis andis ühele ettevõttele (AS A&T Elekter) viieks aastaks stabiilse rahavoo. Siiani laiema avalikkuse eest varjul olnud leping sõlmiti kiirustades üks kuu enne 2002. aasta kohalike omavalitsuste valimisi.

Häbiväärne on see, et leping sahkerdati „omadele” ilma riigihanketa. Kurioosne, et kogu seltskond kuulus Reformierakonna valimisnimekirja, mil reformierakondlane Urmas Sukles oli Haapsalu linnapea, Heino Tamm aselinnapea ja Kalju Aigro aktsiaseltsi A&T Elekter juhatuse esimees ja volikogu liige.

Rahad, mis liikusid Haapsalu linnarahva kui maksumaksja arvelt ühele firmale ilma riigihanketa, olid päris soliidsed.

Siit tuleb ülevaade AS-le A&T Elekter Haapsalu linnavalitsuses (välja arvatud linna allasutused) tehtud väljamaksetest erinevatel aegadel:

2002 1,1 miljonit krooni

2003 1,2 miljonit krooni

2004-2007 6,7 miljonit krooni.

Kokku tehti aastatel 2002 – 2007 väljamakseid ligi 10 miljonit krooni eest. Kas pole kasulik äri? Teine küsimus on, kas me nõuame poliitikutelt ausust või oleme sellest loobunud?

Küsimuseks jääb ka: kas me tolereerime Haapsalus sellist reformierakondlikku ringkäendust, kus poliitilist võimu kasutatakse oma erahuvide arendamiseks? Kõik kolm – Urmas Sukles, Heino Tamm ja Kaljo Aigro kuuluvad ka täna volikokku. Täiesti juhuslikult kuulub ärimees Aigro ka volikogu kommunaalkomisjoni.

Kui jälgida sõnavõtte volikogus, siis on näiteks ettevõtja Kaljo Aigro esinemised tihti üles ehitatud oma ärihuvist lähtuvalt. Kuigi kaitsepolitsei on täna hõivatud teiste kohalike omavalitsuste uurimisega ning neil „pole” tööjõudu, et uurida reformierakondlaste ärisid Haapsalus, peaks meil kohapeal olema siiski nii palju tahet ja jõudu, et me ei anna enam mandaati sellisele poliitilisele klikile, kelle põhihuvi on teha linnakassale „sikku” – aga just sellist väljendit kasutas ka reformierakondlane Urmas Sukles ise ühel 2008. aasta volikoguistungil).

Riigihangete Amet on 2004. aastal kõnealusele lepingule andnud negatiivse hinnangu.

Siinset teemat saab Haapsalu kontekstis võtta järgmiselt. Reformierakondlaste „sikumaigulised“ teod aastaid tagasi on pikka aega avaldanud halba mõju maksumaksja rahakotile. Nende rahavood on lõppemas ja nad tahavad jälle saada linnakassa manu.

„Meie Kodu Haapsalu” toimetus võib kinnitada, et tänasel linnapeal selliseid kombeid pole. Talle võib ette heita vähest edevust, aga linna rahakotti ei aeta enda rahakotiga segi.

„Meie Kodu Haapsalu“ kaalub, kas siin jutuks olevat lugu edastada uurimisorganitele. Eetilise hinnangu saame anda aga kõik koos. Tavaline tööinimene peab kümne küünega rabama, et leib lauale tuua ja lapsed koolitada. Mõni seltskond kasutab poliitilist võimu vaid enda rikastamiseks. Muheda naeratuse ja ümbritseva kulla ja karra taga võib peituda kasuahne ja egoistlik tegelane.

Varsti, juba 18. oktoobril valimistel, on võim haapsallaste ja ei kellegi teise käes. Mõtelge, kas tahate sahkerdajaid linna rahakoti juurde tagasi valida.

Haapsalu väärib ausat valitsemist nii heal kui ka raskel ajal.

KESKNÄDAL tsiteerib Keskerakonna ajalehes „Meie Kodu Haapsalu“ märtsis 2009 ilmunut

[esiletõste] Siin on leping, millega Haapsalu reformierakondlased andsid ühele ettevõttele (AS A&T Elekter) 5 aastaks stabiilse rahavoo.

[Lisatud faksiimile lepingust.]

KN TOIMETUSELT:

Haapsalu linnavolikogu liikme, õiguskomisjoni esimehe JAANUS KARILAIU sõnul on siin avaldatud lepingu alusel tehtud väljamakseid 4 miljoni krooni eest. Reformierakondlased ise on end õigustanud väitega, et rohkem selliseid firmasid, nagu on ühel reformierakondlasel Haapsalu volikogus, pole Haapsalus, Läänemaal ega Eestis. See andnudki nende arvates õiguse riigihanke korraldamata jätmiseks ja sedakaudu sahkerdamiseks.