Arhiiv ‘Keskerakond’ Teemas

Viisitamm ja Saar mõisteti kohtus õigeks

Reede, november 4th, 2011

Viisitamm ja Saar jäid kõigis süüdistuse punktides süüdi mõistmata. Maksumaksjale läheb prokuröride agar ogarus maksma õigusabile kulunud summade 43 950,85 ja 33 176,61 eurot ehk 687391 ja 518882 krooni hüvitamise. Kokku siis 3 aastat ja 1,2 miljonit krooni (1 206 273) hiljem teame, et ükski algne kahtlustus ei osutunud tõeks. Tegelikult oli riigihanke andmete lekitajaks abilinnapea Jane Mets (Ref), keda küsitleti tunnistajana aga ei esitatud süüdistust. http://www.parnupostimees.ee/622888/kohus-moistis-viisitamme-oigeks/

Riigikogu IRL ja Keskerakonna fraktsioonid tasusid ajalehtede reklaami eest kuluhüvitistega

Laupäev, oktoober 15th, 2011

Tihe konkurents reklaamiturul on viinud paljastusteni ajalehtede toimetuste vahel. Selgus, et ajalehed “Sakala” ja “Pärnu Postimees” avaldasid augusti lõpus parteide reklaamid, mis olid pühendatud algavale kooliaastale. Nende eest tasusid Riigikogu liikmed läbi oma kuluhüvitiste.

Probleem tehakse sellest, et kuulutused olid avaldatud erakonna nimel aga nende eest tasuti konkreetsete saadikute hüvitisest.

Asja ümber tekkinud tähelepanust hirmununa teatas IRL-i, et nende liikmed maksavad endale hüvitatud summad tagasi.

Kuna ajalehtedes Sakala ja Pärnu Postimees ilmunud kuulutuste eest kuluhüvitisega tasumine on olnud mitmeti tõlgendatav, siis maksavad IRLi fraktsiooni liikmed selle raha riigikogu kantseleile tagasi.

http://www.ohtuleht.ee/447930

See meenutab vargust ERR-is, kus töötaja kasutas ära talle antud volitusi ja aktsepteeris suuremas mahus arveid kui tegelikult osutati teenuseid. Tekkinud vahe kavatses paigutada omaenda teleprojekti ehk siis sisuliselt varastas. Eesti Reformierakonna ringhäälingu algne reaktsioon oli ka selline, et ta küll varastas aga maksis meile kogu raha tagasi ja me asja politseisse ei anna. Mõned päevad hiljem esitati siiski politseisse kuriteo kohta avaldus.

Midagi sarnast tuleb välja ka IRL-i käitumisest, et proovisime saadikute esinduskulu arvel teha kogu erakonnale reklaami aga selle ilmsiks tulles oleme valmis ka omaenda rahadest maksma. Seejuures jäetakse ütlemata, et suurem osa erakonna rahadest saadakse niigi maksumaksja tehtud annetustest (riigieelarvelised eraldised). Lõpuks polegi väga vahet, kas maksumaksja rahadest makstakse parteide reklaamide eest läbi riigilt saadud toetuse või partei saadikutele määratud kuluhüvitiste.

Maksumaksja rahade kasutamine parteide tegevuses on täiesti seaduslik tegevus kui rahakasutus on vastavalt märgistatud ehk öeldud, kes tasus mingi reklaami või infomaterjali eest.

Simmo Saar mõisteti õigeks Riigikohtus, riik peab hüvitama 519101 krooni

Kolmapäev, juuni 8th, 2011

‎2. juunil 2011 mõistis Riigikohtu kolleegium Pärnu abilinnapea Simmo Saare vastu esitatud süüdistustes ÕIGEKS, kõikides süüdistuse punktides. Sellega varises kokku poliitiliselt fabritseeritud protsess. Prokuröri agar ogarus läheb Eesti Vabariigile maksma Simmo Saare kaitsjale makstud tasu hüvitamise ehk kokku 519 101 krooni ja 20 senti (kehtivas vääringus 33 176 eurot ja 61 senti). Kes vastutab maksumaksja ees? Siseministeeriumi juhtis IRL-i minister, samuti on see partei tugevalt võidelnud korruptsiooniga ja seda mindi ka Pärnusse otsima. Otsiti väga hoolikalt ja suure innuga ning ühtegi kahtlust ei suudetud tõestada. Eesti Vabariigi politseid kasutati poliitilise relvana parteide vahelises võitluses.

Lõigud Riigikohtu otsusest http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222535119

12. Süüdistuses KarS § 25 lg-te 2 ja 4 ning § 2172 lg 1 järgi mõistis ringkonnakohus M. Viisitamme ja S. Saare õigeks seetõttu, et elektronkirja saatmist Pärnu riigihankekomisjoni liikmetele 30. juunil 2008 ei saa pidada KarS § 2172 lg 1 koosseisule vastavaks teoks, kuivõrd e-kirja saatmine ei ohustanud linna vara. Süüdistatavad tegelesid üksnes kuriteo toimepanemise võimaluste väljauurimise ja selleks abinõude tarvitusele võtmisega. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et KarS § 2172 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo katse eeldab, et usalduse kuritarvitamises süüdistatav isik asuks vahetult kahjustama teise isiku vara ja et käesolevas asjas ei saa elektronkirja saatmist pidada kuriteokatse alustamiseks KarS § 25 lg 2 tähenduses. Nii nagu kaudselt ohustavad õigushüvesid igasugused süütegusid ettevalmistavad käitumisaktid, võis ka OÜ R hankepakkumust puudutavaid küsimusi sisaldava elektronkirja saatmine 30. juunil 2008 ohustada Pärnu linna vara üksnes kaudselt. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et e-kirja saatmise ja riigihankemenetluse võitja väljavalimise vahelisse aega jäid mitmed olulised vaheetapid. Nii pidid riigihankekomisjoni liikmed kõigepealt koostatud küsimused läbi lugema ja otsustama, kas neid OÜ-le R esitada. Esialgu otsustatigi jätta küsimused kui mitteolulised esitamata. 7. juulil 2008 saatis riigihankekomisjoni liige J. A. siiski küsimusi sisaldava e-kirja OÜ-le R. Seejärel pidi riigihankekomisjon võtma seisukoha OÜ-lt R saadud vastuste osas. Viimaks toimus riigihankekomisjoni 22. juuli 2008 istungil arutelu, kus otsustati hankepakkumuse võitjana kvalifitseerida OÜ R. Sedavõrd pikk erinevatest etappidest koosnev sündmusteahel ei anna alust tõdemuseks, et elektronkirja ärasaatmist S. Saare poolt 30. juunil 2008 saab pidada KarS § 2172 lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemise alustamiseks, kuivõrd selle teoga loodud oht Pärnu linna varale võis olla üksnes vähene ja kaudne. Seega ei saa kõneleda vahetust süüteo toimepanemise alustamisest KarS § 25 lg 2 mõttes.

16. S. Saare kaitsja A. Pilv palub kaitsealusele välja mõista kogu tema poolt senise kriminaalmenetluse käigus kaitsjale makstud tasu – 498 701 krooni ja 20 senti maakohtus ja 20 400 krooni ringkonnakohtus ehk kokku 519 101 krooni ja 20 senti (kehtivas vääringus 33 176 eurot ja 61 senti). Kriminaalkolleegium nõustub prokuratuuriga, et õigeksmõistva kohtuotsuse tegemine ei tähenda automaatselt seda, et kogu kaitsjatasu jäetakse riigi kanda. Riigi kanda jääb üksnes kaitsjatasu, mis ei ületa mõistlikku ulatust. Praegusel juhul on ringkonnakohus aga leidnud, et kaitsja ei ole teinud põhjendamatuid kulutusi, kaitsja tasumäär on mõistliku suurusega ja tema teenus kvaliteetne. Sellisel seisukohal olles ei saanud ringkonnakohus jätta kaitsjatasu osaliselt süüdistatava enda kanda ja seetõttu tuleb S. Saare poolt kaitsjale makstud tasu lugeda mõistliku suurusega kaitsjatasuks KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes ning jätta KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda.

http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222535119