Arhiiv aja järgi aprill, 2009

Ansipi partei tehinguid Taaralinnas

Kolmapäev, aprill 22nd, 2009

KESKNÄDAL, 22. aprill 2009
http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=12362

Kui Tallinna oravad püüavad mis tahes hinnaga kätte leida iga pinnu keskerakondliku linnavalitsuse silmast, pole nad märganud palke oma Tartu kolleegide silmis. Vähem või rohkem JOKK-tegusid leidub seal ohtralt. Ajakirjanduse seniseid väheseid katseid Taaralinna sõbrameeste-skeeme paljastada on saatnud sealsete reformierakondlaste solvunud repliigid pahatahtlikkuse kohta. Kuidas elu Tartus tegelikult käib?

Londoni parkla juhtum

Tegemist on magusa 558-ruutmeetrise kinnistuga kesklinnas (Küütri 9), mis 2002. aasta alguseni kuulus linnale ja kus nüüd on hotelli London kasutuses olev tõkkepuuga suletud autoparkla.

Esimest korda arutas linnavalitsus selle kinnistu võõrandamist 15. jaanuaril 2002. Sama aasta märtsis otsustaski linnavolikogu otsustuskorras võõrandada Küütri 9 kinnistu OÜ-le Matman hinnaga 230 000 krooni (412,2 kr/m²). Põhjendati seda vajadusega avardada parkimisvõimalusi Tartu kesklinnas ning hõlbustada hotelli majandamist. Samuti lubati, et parkla jääb avalikku kasutusse, mitte üksnes hotelli klientidele.

KITKUTAV KANA: Tartu kesklinnas asuva parkla on Londoni hotell ärastanud.

OÜ Matman on 1997. aastal loodud Tartu firma, mille põhitegevusalaks 2002. (ja kõigi hilisemate aastate) majandusaasta-aruande järgi „enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus”. Nende omandis on kinnistu Rüütli 9, kus OÜ Hotell London peab hotelli. Ajavahemikus 31.12.1999–10.06.2004 olid firma osanikud Rein ja Aina Kirsipuu, alates 10.06.2004 oli ainus osanik Jaan Kirsipuu. Rein Kirsipuu on Tartu linna aukodanik, kes kandideeris Tartus KOV valimistel 1996., 1999. ja 2002. aastal Reformierakonna nimekirjas. Parteisse ei kuulunud neist keegi.

OÜ Hotell London loodi 2002. aasta veebruaris (juhatuse liige – Tartu linnavolikogu aseesimees Verni Loodmaa; nõukogu liikmed – muu hulgas AS-ga Linnaehitus ja OÜ-ga Kvissental seotud Alar Kroodo ja Kalev Kase). Alar Kroodo on pikka aega linnavalitsemisega seotud Hannes Astoki tädipoeg.

Kinnistu müüdi, selgituste kohaselt, vastavalt tollasele turuhinnale. Volikogu 2002. aasta 7. märtsi stenogrammist selgub linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juhataja Urmas Ahvena vastus, et „maksimaalselt kasumit siin ei ole taotletud, oluline on see, et see parkla on eelkõige vajalik just hotelli jaoks”.

Õige pea, pärast parkla loomist, ilmus kettidega piiratud krundi sissesõidule tõkkepuu märgiga „Hotell London”. Seda on raske kahepidiselt mõista – „kõigile linlastele avatud parklast” pole enam juttugi.

Kvissentali elamurajooni juhtum

Uue sajandi algul tekkis aastaid linna juhtimises kaasa löönud tänase Riigikogu liikme Hannes Astoki tädipojal ja tema äripartneritel OÜ-st Kvissental suurepärane idee rajada Emajõe kaldale senisesse võssakasvanud „sääsemaardlasse“ Kvissentalis ca 70 majaga elamurajoon. Veel enam: nad olid veendunud, et linn peaks finantseerima sealsete kommunikatsioonide rajamist ligi 5 miljoni krooniga.

2001. aasta 21. juuni linnavolikogu istungil käis OÜ Kvissental ja Tartu linna vahel sõlmida kavatsetava lepingu üle tuline arutelu. Linnapea Andrus Ansip vastas opositsiooni kriitikale, miks makstakse nii suur summa just sellele ettevõttele ja selle elurajooni arendamise eest, järgmist: “Kui Tartu linnas öeldakse, meil pole teid vaja [Kvissentali tulevasi elanikke], siis naabrid võtavad kõik need inimesed suurima heameelega vastu ja tagajärg on see, et meile ei laeku maksuraha, millega asfalteerida nende tänavad, kes ootavad järjekorras juba 50 aastat.” Tema sõnul on Kvissentalis tulevikus elav keskmine pere nii jõukas, et nende kaotus oleks linna tulubaasile korvamatu kahju.

Volikogu otsuse poolt, mis lubas linnavalitsusel OÜ-ga Kvissental koostöölepingu sõlmida, hääletas 28 saadikut, vastu oli 2.

RIIGIRAHA PUMP: Kvissentali elamurajoon, mille eest tahetakse raha lepingutingimusi muutes.

23. juulil 2001 sõlmitud koostööleping tänavate ehitamiseks Kvissentali elurajoonis nägi ette kokku 5,6 miljoni krooni linna raha maksmise OÜ-le Kvissental kolmes osas. Esimese osa (3,2 miljonit krooni) tasumise eeltingimuseks oli valmisehitatud Aruküla tee ja elurajooni ühendustee ning 10 maja vundamendid. Teise osa (1,175 miljonit krooni) väljamaksmise eeltingimuseks oli 30 valmismaja. Viimane 1,175 miljonit krooni pidi välja makstama siis, kui vähemalt 50 maja on saanud kasutusloa. Koostöölepingus sisaldub punkt, mis kinnitab kuupäevad, mil kokkulepitud arv elamuid peab valmis olema. Vastasel korral võis Tartu linn keelduda kogu finantseeringu vastava makse ülekandmisest seni, kuni vastav arv elamuid on valminud. Tänavad ja muu saab linn lepingu järgi „tasuta” võõrandada.

2003. aastal aga möönis arendaja, et valmis on vaid 5 elamut ning müüdud on 25 kinnistut. Tekkis „põhjendatud hirm”, et kõigi 50 elamu kasutusluba lepingus ette nähtud 31. detsembriks 2007 käes ei ole. OÜ Kvissental palus lepingut muuta, et välja makstaks lepingujärgsed tasud proportsionaalselt, vastavalt valminud majade arvule, mitte algselt kokkulepitud tingimustel.

Volikogu 6. novembri istungil leidis linnapea arendajale vastutulekuks põhjendusi koguni ajaloost. Volinikel tekkis küsimus, kust üldse sai lepingusse lõpptähtaeg 31. detsember 2007, kui 2001. aasta volikogu otsusest sellist asja väidetavalt välja ei loe. Opositsioon palus arutelu katkestada ja materjalid üle anda revisjonikomisjonile, ent 27 poolthäälega võeti lepingu muutmist lubav otsus siiski vastu.

2006. aasta 2. märtsil otsustas Tartu volikogu kompenseerida OÜ-le Kvissental elamurajooni II planeeringuala tänava rajamise kulusid 2,43 miljoni krooni ulatuses. Kulude kompenseerimise lõpptähtajaks määrati 1. märts 2012. Kokku pidi aastail 2007–2010 sellele alale rajatama 30 väikeelamut.

Alles 2005. aasta juunis, kui elurajoonist suur osa juba oli valmis või valmimas, otsustas linnavolikogu määrata tänavaehitamiskulude kompenseerimise korra ning piirmaksumused. Nii said ka teised arendajad lõpuks võrdsed võimalused infrastruktuuri tehtud investeeringute eest linnalt kompensatsiooni taotleda.

Reformierakonna ringkäendus Haapsalu moodi

Kolmapäev, aprill 22nd, 2009

KESKNÄDAL, 22. aprill 2009
http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=12363

ehk kuidas ekslinnapea reformierakondlase Urmase Suklese ajal sahkerdati reformierakondlastele magusaid tehinguid

Reformierakondlasest ekslinnapea Urmas Suklese ajal sahkerdati Haapsalu reformierakondlastele „magusaid tehinguid”. Nüüd saavad kinnitust varasemad oletused, miks Haapsalu erastamisobjektid „õigetele“ tegelastele libisesid ja kuidas tagati vajalikumad hääled volikogus.

„Meie Kodu Haapsalu” toimetuse valduses on leping, mis andis ühele ettevõttele (AS A&T Elekter) viieks aastaks stabiilse rahavoo. Siiani laiema avalikkuse eest varjul olnud leping sõlmiti kiirustades üks kuu enne 2002. aasta kohalike omavalitsuste valimisi.

Häbiväärne on see, et leping sahkerdati „omadele” ilma riigihanketa. Kurioosne, et kogu seltskond kuulus Reformierakonna valimisnimekirja, mil reformierakondlane Urmas Sukles oli Haapsalu linnapea, Heino Tamm aselinnapea ja Kalju Aigro aktsiaseltsi A&T Elekter juhatuse esimees ja volikogu liige.

Rahad, mis liikusid Haapsalu linnarahva kui maksumaksja arvelt ühele firmale ilma riigihanketa, olid päris soliidsed.

Siit tuleb ülevaade AS-le A&T Elekter Haapsalu linnavalitsuses (välja arvatud linna allasutused) tehtud väljamaksetest erinevatel aegadel:

2002 1,1 miljonit krooni

2003 1,2 miljonit krooni

2004-2007 6,7 miljonit krooni.

Kokku tehti aastatel 2002 – 2007 väljamakseid ligi 10 miljonit krooni eest. Kas pole kasulik äri? Teine küsimus on, kas me nõuame poliitikutelt ausust või oleme sellest loobunud?

Küsimuseks jääb ka: kas me tolereerime Haapsalus sellist reformierakondlikku ringkäendust, kus poliitilist võimu kasutatakse oma erahuvide arendamiseks? Kõik kolm – Urmas Sukles, Heino Tamm ja Kaljo Aigro kuuluvad ka täna volikokku. Täiesti juhuslikult kuulub ärimees Aigro ka volikogu kommunaalkomisjoni.

Kui jälgida sõnavõtte volikogus, siis on näiteks ettevõtja Kaljo Aigro esinemised tihti üles ehitatud oma ärihuvist lähtuvalt. Kuigi kaitsepolitsei on täna hõivatud teiste kohalike omavalitsuste uurimisega ning neil „pole” tööjõudu, et uurida reformierakondlaste ärisid Haapsalus, peaks meil kohapeal olema siiski nii palju tahet ja jõudu, et me ei anna enam mandaati sellisele poliitilisele klikile, kelle põhihuvi on teha linnakassale „sikku” – aga just sellist väljendit kasutas ka reformierakondlane Urmas Sukles ise ühel 2008. aasta volikoguistungil).

Riigihangete Amet on 2004. aastal kõnealusele lepingule andnud negatiivse hinnangu.

Siinset teemat saab Haapsalu kontekstis võtta järgmiselt. Reformierakondlaste „sikumaigulised“ teod aastaid tagasi on pikka aega avaldanud halba mõju maksumaksja rahakotile. Nende rahavood on lõppemas ja nad tahavad jälle saada linnakassa manu.

„Meie Kodu Haapsalu” toimetus võib kinnitada, et tänasel linnapeal selliseid kombeid pole. Talle võib ette heita vähest edevust, aga linna rahakotti ei aeta enda rahakotiga segi.

„Meie Kodu Haapsalu“ kaalub, kas siin jutuks olevat lugu edastada uurimisorganitele. Eetilise hinnangu saame anda aga kõik koos. Tavaline tööinimene peab kümne küünega rabama, et leib lauale tuua ja lapsed koolitada. Mõni seltskond kasutab poliitilist võimu vaid enda rikastamiseks. Muheda naeratuse ja ümbritseva kulla ja karra taga võib peituda kasuahne ja egoistlik tegelane.

Varsti, juba 18. oktoobril valimistel, on võim haapsallaste ja ei kellegi teise käes. Mõtelge, kas tahate sahkerdajaid linna rahakoti juurde tagasi valida.

Haapsalu väärib ausat valitsemist nii heal kui ka raskel ajal.

KESKNÄDAL tsiteerib Keskerakonna ajalehes „Meie Kodu Haapsalu“ märtsis 2009 ilmunut

[esiletõste] Siin on leping, millega Haapsalu reformierakondlased andsid ühele ettevõttele (AS A&T Elekter) 5 aastaks stabiilse rahavoo.

[Lisatud faksiimile lepingust.]

KN TOIMETUSELT:

Haapsalu linnavolikogu liikme, õiguskomisjoni esimehe JAANUS KARILAIU sõnul on siin avaldatud lepingu alusel tehtud väljamakseid 4 miljoni krooni eest. Reformierakondlased ise on end õigustanud väitega, et rohkem selliseid firmasid, nagu on ühel reformierakondlasel Haapsalu volikogus, pole Haapsalus, Läänemaal ega Eestis. See andnudki nende arvates õiguse riigihanke korraldamata jätmiseks ja sedakaudu sahkerdamiseks.

Veel loomata partei Minu Eesti juba sööb riigileiba

Kolmapäev, aprill 15th, 2009

KESKNÄDAL, 15. aprill 2009
http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=12318

Uudisteagentuuri BNS juht Anvar Samost avaldas 5. aprillil Rahvusringhäälingu saates „Olukorrast riigis” arusaamatusega segatud muret praegusele erakondlikule poliitilisele süsteemile vastanduva „Minu Eesti“ (ME) üle. 1. aprillil IT-kolledzhis toimunud ME nn inspiratsioonikonverentsil ise osalenud filmiprodutsent Artur Talvik nägi 8. aprilli Eesti Päevalehes sügavamale – talle meenutas kogu üritus teleuudistest nähtud kodumaist parteikongressi: olemas on potentsiaalsed liikmed, toetajad, juhid, selge hierarhia. Mida aga veel pole, see on programm. Samas ei saa ka Talvik aru, miks tema teatrijuhist sõber Peeter Jalakas ei suutnud oma häid ideid ellu viia Reformierakonnas ega roheliste juures, kelle ridadesse ta kuulus.

KESKNÄDAL

PRÜGI TÄNASENI KORISTAMATA: Mullu puhuti meedias suureks kampaania „Teeme Ära 2008“. Aasta hiljem on see üritus lõpule viimata – üle poole Tartus Raadile, Rapla vallas Kuusikule ja Harjumaal Harkusse (pildil) kogutud prügist on endiselt sorteerimata. Aga juba alustab sama meeskond järgmise aktsiooniga – „Minu Eesti 2009“. (Foto Scanpix)

MTÜ ja kaubamärk on respublikaanidelt

1. maiks 100 000 Eesti mõtlejat kokku tuua lubaval algatusel „Teeme ära – Minu Eesti” pole avalikku füüsilist aadressi ega papist postkastigi. Tema peakorter asub veebis. Huvitaval kombel puudub aga sel koduleheküljel viide ettevõtmise juriidilisele kehale. Ja seda ilmse põhjusega.

IHKAB PÄRNUS VÕIMULE TULLA: MTÜ Minu Eesti on registreeritud IRL-i Pärnu piirkonna arendusjuhi Raul Sarandi (pildil) nimele aadressil Tamme tänav 51, Pärnu. Ajalehe Pärnu Postimees kaudu lootis Sarandi leida talguliste hulgast uusi liikmeid. Kas Sarandi nõustus MTÜ Minu Eesti laskma enda nimele kirjutada seepärast, et talle lubati selle eest Pärnu linnapea kohta? (Foto Scanpix)

Nimelt pole, vaatamata parteitu riigi edendaja kuvandile, juriidilist keha jäetud parteitute hooleks. MTÜ Minu Eesti on registreeritud Isamaa ja Res Publika Liidu (IRL) Pärnu piirkonna arendusjuhi, palgalise parteitöötaja Raul Sarandi nimele aadressil Tamme tänav 51, Pärnu.

MTÜ Minu Eesti põhikiri kinnitati 31. juulil 2008 ehk paar kuud pärast mullust vastuolulist prügiaktsiooni.

Kaubamärgi „Minu Eesti” registreerimise menetluses oleva taotluse on esitanud mullu 19. detsembril aga Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu ainus juhatuse liige Urmo Kübar. See mees on endine Res Publica palgaline organisatsioonisekretär ja liikmeteenuste juht – järjekordse partei ülesehitamiseks igati pädev kodanik.

Kiislerilt 20 miljonit KÜSK-ile

Nn kodanikualgatuse „püha lehma” (kui kasutada Artur Talviku määratlust) finantseerimise skeemid on peaaegu sama keerulised kui taevaliku Vatikani maised finantsid.

„Minu Eesti“ koduleheküljel öeldakse, et projekti rahastajad on Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Eesti Telekom ja Euroopa Komisjon (Riigikantselei kaudu).

Sellega esiteks mureneb kultiveeritav kauniskujund vabatahtlike tasuta tegevusest. Pealegi on tegu Eesti riigi ja meie valitsuse poolt suunatava Euroopa Liidu rahaga, mitte era-annetustega.

Teiseks pole aga näha, kui palju raha ja, täpsemalt, kuidas seal liigub. Teatud järeldusi saab teha erinevaid kodanikuühiskonna palgalisi struktuure kõrvutades.

Osa raha tuleb riigieelarvest – iga-aastase 20 miljoni kroonise maksena regionaalminister Siim Kiisleri (IRL) hallatava Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) kaudu, mis pumpab selle „Minu Eestisse“ läbi Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu (EMSL). Sealhulgas ka euroraha.

Teine kanal on sihtasutus „Vaata Maailma“, mida toidavad majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi (IRL) haldusalast suunatav euroraha, IT- ja telekomifirmad ning pangad. Eraettevõtted osalevad seejuures ka oma toodete ja teenuste müügiga, mille puhul pole enam selge, kas tegu on nende rahalise panusega või hoopis teenistusega riiklikult suunatavalt tegevuselt.

KÜSK-i nõukogu esimees Tiit Riisalo on IRL-i rahastavale Marcel Vichmannile kuuluva AS-i Edelaraudtee arendusjuht. Sellegi ettevõtte käekäik sõltub majandus- ja kommunikatsiooniministri jagatavast reisijateveo dotatsioonist. Edelaraudtee arendusjuhi juhitav KÜSK-i nõukogu otsustas, et KÜSK-i büroo ruumid renditakse riigile kuuluva Eesti Raudtee peakorteriga samasse majja.

KÜSK-i juhatajaks on Agu Laius (IRL), kes on olnud alates 1991. aastast kuni viimase ajani IRL-iga tihedalt kokku kasvanud Jaan Tõnissoni Instituudi juhatuse liige; isegi tema meiliaadress KÜSK-i kodulehel olevas CV-s on Jaan Tõnissoni Instituudi oma.

KÜSK-ilt miljonid EMSL-ile

KÜSK-i nõukogu otsustas tänavu jaanuaris toetada mullusest eelarvest „Minu Eestit“ ühe miljoni krooniga (raha kasutamisaeg kuni 31. maini 2009). Nõukogu juba on otsustanud ka jätkuprojekti rahastamiseks reserveerida 700 000 krooni 2009. aasta eelarvest. Ajal, kui riik kärbib kõike, mis liigutab, on ühe partei asutamiseks 1,7 miljonit krooni igati abiks.

„Teeme ära – Minu Eesti” idee kogueelarveks oli aga KÜSK-ile esitatud taotluses näidatud 8,36 miljonit krooni. Taotluse esitas Eva Truuverk ”Minu Eesti” meeskonnast, kes tegelikult on Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu (EMSL) palgal.

KÜSK kantiski 2. märtsil „Minu Eestile“ mõeldud raha (850 000 krooni) mitte samanimelisele MTÜ-le, vaid EMSL-i arvele.

EMSL-ilt läheb ressurss „Minu Eestile“

Eesti mittetulundussektori esindusorganisatsiooni nõukogus on mitu ME projekti funktsionääri. Esiteks muidugi „Minu Eesti“ idee autorina esitletav nõukoja liige Rainer Nõlvak ise, samuti nõukoja liige Maarja Mändmaa (riiklikke hooldekodusid majandava AS-i Hoolekandeteenused juht) ja ka näiteks ME Setumaa toimkonna juht Aare Hõrn (IRL).

Mitu EMSL-i büroo palgal olevat inimest töötab tegelikult ME-s. EMSL-i tegevjuht Urmo Kübar on ME nõukoja liige, Eva Truuverk juhib ME partnersuhteid, Elina Kivinukk tegutseb ME koolitustoimkonnas.

„Minu Eesti“ nõukoda

Nõukoja koosseis, kes kodulehekülje andmeil „annab nõu ja hoiab silma peal kogu Minu Eesti projektil”, avab ürituse ärilis-poliitilist tausta veelgi.

Sinna kuuluvad Juhan Partsile alluva Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) osakonnajuhataja Margus Püüa ning samas asutuses töötav Partsi parteilasest abi Marek-Andres Kauts.

Arvestades MKM-i kaudu Eesti IT-sektorisse pumbatavaid Euroopa Liidu miljardeid, on mõistetav, et „Minu Eesti“ nõukotta kuulub Eesti Telekomi neljaliikmelisest juhatusest koguni kaks liiget: juhatuse esimees Valdo Kalm (kes on ka AS-i EMT tegevjuht) ja Enn Saar (ka „Microlink Eesti“ tegevjuht).

ME nõukojas on lisaks EMT tippjuhile veel kaks sama ettevõtte juhtfiguuri: arendus- ja tehnoloogiadirektor Tõnu Grünberg ning turundusdirektor Piret Mürk-Dubout.

Nõukojas on ka Elioni turundusdirektor Arti Oras, Andrus Aaslaid „Microsoft Eestist“ ja üks Skype’i asutajatest Ahti Heinla.

Sinna kuulub loomulikult ka sihtasutuse „Vaata Maailma“ juhataja Ain Järv, kes tänavu märtsis alustas EMT, Elioni ja Microlinkiga projekti „Ole kaasas!”. Selle käigus lubatakse 100 000 inimesele tasuta jagada arvutiõpetust, soodsaid arvuteid ja internetiühendust ning kolme aasta jooksul tuua internetti kasutama täiendavalt 50 000 peret.

Kuigi projekti rahastamisel kasutatakse ka Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid, täpsemat eelarvet ürituse veebilehtedelt siiski ei leia.

Nõukoja liige on ka Birgit Tolmann, kellele tööd andvat Õnnepanka rahastab riik KÜSK-i kaudu 430 265 krooniga. Tegemist on ilmselgelt „Minu Eesti“ järjekordse pungakesega, kes aitab hajutada projekti riiklikku finantseerimist. Kahtleja võib järgi kaeda leheküljelt www.onnepank.ee , kus on üleval lubadus luua õnneretseptide vahetamise võrgustik…

Nõukoja liige on ka Tõnis Paltsule ja Juhan Partsile ligilähedane Hans H. Luige äripartner Ville Jehe, AS Delfi juhatuse esimees.

Samuti on nõukojas riigikogulane Toomas Trapido (juba nimetatud Õnnepanga-nimelise riigilüpsilehma juht) ja teatrijuht Peeter Jalakas, mõlemad erakonnast Eestimaa Rohelised. Kirjas on ka reformierakondlane Hannes Astok Riigikogust.

Reformierakondlaste kaasalöömine on seletatav heameelega, mida selle partei peakorteris Tõnismäel tuntakse oma parempoolse rivaali pooldumise alguse puhul. Sellega on ju tegelikult läbi kukkunud kogu Mart Laari juhtimisel toimunud liitumisprotsess korra Isamaast juba lahku löönud Res Publlica seltskonnaga. Roheliste osalemisega Res Publica II-s on veelgi lihtsam – kohalikel valimistel ollakse häämeelega ühistes valimisliitudes ning need rohelised pole enam poliitikas ka nii rohelised, et järgmisteks Riigikogu valimisteks söandaks teha panust Marek Strandbergi juhitavale organisatsioonile.

„Minu Eesti“ töömesilased

Uue partei loomiseks vajalikust mõttetegevusest peab mulje looma parempoolne mõttekoda „Praxis“, kust on võetud ME analüüsitoimkonna juht Ain Aaviksoo, samuti tema kolleegid „Praxises“ Annika Uudelepp ja Maiu Uus.

ME maakonnakoordinaatoritest jääb silma IRL-i Res Publica tiivast Rain Veetõusme (Tallinna koordinaator), kes kuulub ka ME kommunikatsioonitoimkonda. Selles toimkonnas osalevad ka propagandaekspert Agu Uudelepp, valitsuse infonõunik Hille Hinsberg ja eurovalimistel IRL-i nimekirjas kandideeriv Karoli Hindriks.

ME koolituste ja talgujuhtide toimkond põhineb Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna koolituskeskusel – neljast liikmest kolme töökohad asuvad seal. (Pole ime, et esimesed nn proovitalgud toimusid just TTÜ Kopli õppehoones. Rahvusringhääling kajastas neid nädalavahetuse peauudisena, mis pole samuti ime, sest Rahvusringhäälingu juhatuse liige Hanno Tomberg isiklikult oli kohal.)

Teemade toimkonnas elik nende seas, kelle ülesandeks on agenda juhtimine, domineerivad ilmselt „Minu Eesti“ palgalised (8 inimest). Aga on ka kaks riigiametnikku – Anna Tiido välisministeeriumist ja Lauri Abel kaitseministeeriumist.

Silmatorkavalt paljudel võtmeisikutel pole ME koduleheküljel töökohta märgitud, mis võib viidata seigale, et neile maksab palka „Minu Eesti“ (millise juriidilise keha alt ja kas ka sotsiaalmaksu tasudes, see pole Kesknädalale muidugi teada).

„Minu Eesti“ partnerid

Sõna otseses mõttes hindamatu väärtusega on Rahvusringhäälingus parimatel eetriaegadel käiatavad „Minu Eesti“ reklaamklipid – hindamatud ses mõttes, et ETV-s ametlikult puudub reklaamihinnakiri.

Kui lisada lopsakas kajastus Vikerraadios, sh sellised erisaated nagu „Reporteritund“ (saatejuht Arp Müller, rääkijaks Marju Lauristin…), siis on ka siin tegu administratiivse ressursi ärakasutamisega.

Muide, ME partnerorganisatsioonide nimistus hakkab silma ka USA saatkond – ainus välissaatkond. Parteiloomeks välisriikides (sh Eestis) on USA seni kasutanud Avatud Eesti Fondi sarnaseid organisatsioone. Seekord on välisriik kaasatud vähemalt avalikult.

Venemaast ja Ukrainast rääkides nimetavad IRL-i poliitikud kogu eelkirjeldatud poliittehnoloogiat administratiivse ressursi kasutamiseks. Nende eneste loodud „Minu Eestis” on see aga vähemalt esialgu JOKK.

[fotoallkirjad]

MULJETAVAD: „Minu Eesti“ mõttetalgute proovist 21. märtsil võtsid osa Rahvusringhäälingu juhatuse liige Hanno Tomberg ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) juhataja Agu Laius (IRL). Laius on alates 1991. aastast kuni viimase ajani IRL-iga tihedalt kokku kasvanud Jaan Tõnissoni Instituudi juhatuse liige. Isegi tema meiliaadress KÜSK-i kodulehel olevas CV-s on Jaan Tõnissoni Instituudi oma.

TRIKITAVAD RIIGIRAHA EEST: Res Publica „äraostmatute“ rakukese rahaline ja organisatsiooniline „kanderakett“ ärimees Tõnis Palts on asunud taas rahva meeli hullutama. Seekord loob ta uut parteid riigiraha eest. Äriprojekti „Teeme ära“ õnnestumisse on andnud oma panuse mitmed ühiskonna väljapaistvad inimesed ja firmad, teiste seas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, „Minu Eesti“ nõukoja liikmed Hannes Astok (Reformierakond), teatrijuht Peeter Jalakas ja „Minu Eesti“ analüüsitoimkonna juht, kaitseminister Jaak Aaviksoo poeg Ain.

[ajalehe esiküljel]

[sissejuhatustekstid]

<> Isamaa ja Res Publica Liit ning ärimees Tõnis Palts loodavad projekti „Minu Eesti“ kaudu Eestis võimule tõusta.

<> Mittetulundusühing „Minu Eesti“ on registreeritud IRL-i Pärnu piirkonna arendusjuhi Raul Sarandi nimele.

<> „Minu Eesti“ üritab hajutada projekti riiklikku finantseerimist. „Minu Eestit“ rahastatakse miljonite kroonidega riigieelarvest ja Euroopa Liidu finantsvahenditest.

<> 2003. aastal allkirjastas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Rainer Nõlvakuga seotud AS-iga Celecure 17,1 miljoni kroonise lepingu vähiravimi uurimise toetuseks. Nõlvak tegi koostööd kahtlase minevikuga teadlastega ja lõpuks lasi saadud raha tuulde.

<> Eesti meedia soosib „Minu Eestit“. Mõttetalgute nõukotta kuulub meediaärimees Hans H. Luige äripartner, AS Delfi juhatuse esimees Ville Jehe. Rahvusringhäälingu juhatuse liige Hanno Tomberg viibis nn proovitalgutel ise kohal.

Raadiosaates „Olukorrast riigis“ peatus Anvar Samost 5. aprillil täitsa ontlikult mõttetalgutel „Minu Eesti“. Teema edasiseks käsitlemiseks anname majandusajakirjanikuna endale nime teinud Samostile ühe mõttelõnga BNS-i enda kontrori asukohast. Nimelt asub Balti jaamas tema juhitava firmaga samas hoones, aadressil Toompuiestee 35, riigile kuuluva AS-i Eesti Raudtee peakorter. Selle ettevõtte nõukogu koosolekutel on alati koht Tõnis Paltsul – Isamaa ja Res Publica Liidu juhatuse liikmel, IRL-i Ettevõtjate Kogu esimehel. Palts on ka tänaseksi ära unustatud Res Publica „äraostmatute“ rakukese rahaline ja organisatsiooniline kanderakett. Sama mehe poliittehnoloogilised katsetused on nähtavad ka „Minu Eesti“ projektis.

Kui Res Publica loomise poliitilise ressursina kaasas Palts riigiametnikena endale poliitilist kapitali kogunud inimesi, siis nüüd on astutud sammuke edasi – uut parteid luuakse, seejuures risti ette löömata, riigi raha eest.