Arhiiv aja järgi veebruar, 2009

Kesknädala suur võit!

Kolmapäev, veebruar 25th, 2009

URMI REINDE,      25. veebruar 2009
http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=11983

Eesti Vabariigi 91. aastapäeva eel selgus rõõmustav tõsiasi, et Kesknädalal on olnud edu. Esiteks, Narva-Jõesuu eks-aselinnapea Kalle Merilai taastab oma pärsitud saadikuvolitused Narva-Jõesuu linnavolikogus. Teiseks, Narva-Jõesuu isamaaliitlasest linnapea Andres Noormägi juhitud linnavalitsuses läbi viidud teeremondi-hanke asjaoludega tutvub Viru ringkonnaprokuratuur.

Kesknädal kirjutas jaanuaris ja veebruaris korduvalt Narva-Jõesuust.

Lahkasime Isamaa ja Res Publica Liidu liikmest linnapea Andres Noormägi korruptsioonimaigulisi tehinguid, mille vastu politsei ega prokuratuur varem huvi ei tundnud.

Tutvustasime absurdset olukorda, mis kujunes, kui 2005. aastal valiti Narva-Jõesuu volikogu liikmeks ka keskerakondlane Kalle Merilai, kellest sai siis aselinnapea. Kui aga Noormägil Merilaiga koostöö enam ei klappinud, vabastas ta aselinnapea ametist. Merilai soovis siis vastavalt seadusele taastada oma saadikuvolitused, kuid kohalikud asjaomased organid leidsid pidevalt ettekäändeid seda mitte teha. Sündis kurioosne juhtum: kahe aasta jooksul ei õnnestunud Merilail volikogusse tagasi minna ja rahva poolt talle usaldatud seaduslikke volitusi täita.

Merilai ise põhjendas enda kallal toime pandut Kesknädalale sellega, et isamaaliitlasest linnapeale polnud kasulik keskerakondlase lisandumine volikogulaste hulka, sest see oleks kõigutanud häälte jagunemist volikogus, ning osa Noormägile vajalikke tehinguid jäänuks tegemata. Nagu nüüd teame, hakkab mõnda neist tehinguist uurima prokuratuur.

Kui Kesknädal sellest kõigest üksikasjaliselt kirjutas 14. jaanuari numbris, andis Riigikogu Keskfraktsioon 15. jaanuaril samas asjas sisse arupärimise justiitsminister Rein Langile (vt 21. jaanuari Kesknädalast).

Justiitsminister vastas riigikogulaste arupärimisele 9. veebruaril. Kesknädal kirjutas Langi selgitustest eelmises, 18. veebruari lehes.

31. jaanuaril võttis teema üles ka Ida-Viru maakonnaleht „Põhjarannik“ (vt seal ilmunud artiklit tänase Kesknädala 5. leheküljel).

Meie pikk ja järjekindel tee viis sihile – selgus, et õigusriik siinsel tanumal ei olegi nii lootusetu. Aga hoiame jätkuvalt silma peal, mis edasi saab.

VÕIDUMEES: Narva-Jõesuu endine aselinnapea Kalle Merilai taastab oma saadikuvolitused Narva-Jõesuu linnavolikogus. Kas kõik kahe aasta jooksul volikogus vastu võetud õigusaktid nüüd õigustühiseks kuulutatakse (tegi need ju volikogu vale koosseis!)? Selle otsustamine jääb juristide pärusmaale.

Puutumatu Riigiprokuratuur

Kolmapäev, veebruar 18th, 2009

MANUELA PIHLAP,      18. veebruar 2009
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=11949

* Avalikkus on vaikinud sellest, et president Ilvese visiidil Aserbaidžaani tabas teda meeleavaldajate rünnak.* * Aserid süüdistavad Eesti riiki seaduste rikkumises.* * Riigiprokurör Margus Kurm on sattunud rahvusvahelises ajakirjanduses tõsiste süüdistuste laviini alla, kuna tema erahuvid olevat seotud Aserbaidžaanist pärit ettevõtjate kriminaalasjaga.* * Kas Kurm nõudis väidetavatelt tuttavatelt raha oma kinnisvarafirmale? * * Prokuratuuri üle ei teosta Eesti Vabariigis sisulist järelevalvet mitte ükski organ. *

Pildi allkiri: Ajakirjanduses avaldatu kohaselt tundis riigiprokurör Margus Kurm (pildil) Eestis vahi all olevaid Aserbaidžaani taustaga süüdistatavaid juba varem – veel enne, kui asus tegelema nende kriminaalasjaga. Rahvaliit esitas Riigikogus justiitsminister Rein Langile arupärimise, püüdes selgusele jõuda, kas süüdistustel Kurmi vastu on alust, kas Eesti kõrge riigiametnik tõesti nõudis Aserbaidžaani ärimeestelt raha oma kinnisvarafirmale ja kas Eestis on institutsiooni, mis kontrollib prokuratuuri?

Jaanuari alguses käis Eesti president Toomas Hendrik Ilves visiidil Aserbaidžaanis. Tal oli seal vastas sadakond meeleavaldajat, kes nõudsid Eestis vahi all olevate Aserbaidžaani päritolu ettevõtjate vabastamist. Lisaks süüdistatakse Aserbaidžaanis Eesti riigiprokuröri Margus Kurmi rahanõudmises ja Eesti riiki seaduste rikkumises. Meeleavaldajad lubasid pöörduda Euroopa Nõukogu poole.

Siinkohal on meie riigi kohustuseks välja selgitada, kas tegemist on tõeste või alusetute süüdistustega. Kui selgub, et süüdistused on põhjendamatud, tuleb need argumenteeritult ja veenvalt ümber lükata, sest vastasel korral süvenevad kahtlused iga järgmise sedalaadi juhtumi korral veelgi. Eesti rahvas soovib selgust ja ootab vastust küsimusele, kas riigiprokurör Margus Kurmi kohta avalikult esitatud väidetel on alus või mitte. Küsimuse ignoreerimine võib luua arusaama, et meie riigis ei võeta menetlusse juhtumeid, kui kahtlustatavad annavad ja süüdistajad saavad pistist või altkäemaksu prokurörile.

Rahvaliit esitas justiitsminister Rein Langile arupärimise seoses riigiprokurör Margus Kurmi võimaliku rahanõudmisega oma kinnisvarafirmale. Arupärimine oli ajendatud rahvusvahelises ajakirjanduses avaldatud tõsistest süüdistustest, mille kohaselt juhtiva riigiprokuröri Margus Kurmi erahuvid on seotud Aserbaidžaani päritolu ettevõtjate vastu algatatud ja kohtusse jõudnud kriminaalasjaga.

Ajakirjanduses avaldatud väidete kohaselt tundis riigiprokurör Margus Kurm süüdistatavaid juba varem ja nõudis neilt oma kinnisvarafirmale raha.

Kahtlusi süvendab ka Õhtulehes avaldatud info, et Kurmile kuulub osalus võlgadesse sattunud kinnisvarafirmas. Aserbaidžaani uudisteportaal on avalikult esitanud tõsiseid süüdistusi kõrge riigiametniku Kurmi tegutsemise suhtes.

Ajakirjanduses avaldatu põhjal ei riku Kurmi osalus ärides seadust, kuid sellele lisanduv ja tänini ametlikult  ümber lükkamata  info raha nõudmise kohta külvab  usaldamatust ning võib kahjustada juhtivprokuröri sõltumatust.

Miks ei ole algatatud uurimist?

Kuigi nii justiits- kui ka siseminister on juhtinud tähelepanu tsiviilkontrolli puudulikkusele, ei ole olukorra parandamiseks midagi ette võetud. Prokuratuur on Eesti Vabariigis organ, mille üle sisulist järelevalvet ei teostata.

Justiitsminister vastas Riigikogus arupärimisele, et temal ei ole mingisugust õigust asjasse sekkuda. Minister tõdes, et Riigikogu-poolse järelevalve suurendamine on kindlasti arutelu objekt. Samas on Rahvaliit teinud korduvalt ettepanekuid moodustada Riigikogus prokuratuuri järelevalve komisjon või laiendada julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni ülesandeid.

Varasemast on teada, et prokuratuur on korduvalt suhteliselt kergekäeliselt algatanud kriminaalmenetlusi ja tunnistanud isikuid kahtlustatavaks ajakirjanduses avaldatud infole ja väidetele tuginedes. Nüüd, kui sarnaselt on õhku visatud kahtlused juhtivprokuröri suhtes, ei soovita algatada ei teenistuslikku järelevalvet ega kriminaalmenetlust. Minister õigustab end väitega, et olukorras, kus üks rahvusvaheline kurjategijate jõuk on Eestis läbi viidud menetlustoimingute tulemusena purustatud ja kogu selle jõugu tuumik on Eestis vahi alla võetud, võiks aru saada, et sellises olukorras langeb kindlasti nii süüdistajatele kui ka kohtunikule väga suur surve. Kui varem on prokuratuur väitnud, et kriminaalmenetluse eesmärk on selgitada tõde toimunu kohta, sh kas üldse on toimunud kuritegu, siis selle juhtumi korral ei pea prokuratuur isegi vajalikuks avalikkusele selgitusi anda. Margus Kurm aga vaikib sootuks.

Asjaolude kontrollimine ja ametlik ümberlükkamine on ka prokuratuuri huvides. Kuigi justiitsminister soovitas vähem uskuda, mis ajalehes kirjas on, tuleks tõsise süüdistuse puhul fakte siiski kontrollida. Kui ministri tähelepanu juhiti asjaolule, et ajakirjanduses avaldatud info võib kahjustada nii prokuratuuri kui ka riigi mainet, leidis minister: kui distsiplinaarmenetlus algatataks iga kord, kui organiseeritud kuritegevus esineb mingisuguse väitega kuskil „kobrulehes“, siis peaks Eestis asutama distsiplinaarvastutuse ja distsiplinaarmenetluste läbiviimise ministeeriumi, mida tema küll tegema ei hakka. Ministri suhtumine ajakirjandusse on kahetsusväärne ning jääb arusaamatuks, missugustele objektiivsetele kriteeriumidele tuginedes otsustavad meie riigiorganid, kas kriminaalmenetluse alustamiseks on tegemist piisavalt tõsiseltvõetava meediakanaliga.

Peaprokurör Aas asus riigiprokurör Kurmi kaitsma

Kui peaprokurör väidab, et Eesti meedia poolt viidatud 1st News Azerbaijan-i uudistes ei ole väidet ühelegi konkreetsele isikule, siis tegelikkuses on asi teisiti.

Portaal 1st News Azerbaijan viitab süüaluste advokaatidele, kes teatavasti on konkreetsed inimesed; samas on väga konkreetne viide ka Margus Kurmile.

Kui Rahvaliit esitas toimunu kohta arupärimise, süüdistas peaprokurör Norman Aas erakonda laimamises. Peaprokuröri käitumine tekitab küsimuse: kas prokuratuuri taktika on algatada kõigi erakondade mõne poliitiku suhtes kriminaalmenetlus, et hiljem ükski rahvasaadik ei saaks prokuratuuri tegevuse kohta aru pärida? Selliselt on prokuratuurile tagatud puutumatus, sest kui keegi püüab selgitusi küsida, siis teatab prokuratuur, et tegemist on laimuga, ning väidab, et süüdistuse saanud isikud püüavad oma erakonna kaudu prokuratuuri kompromiteerida.

Rahvaliidu eesmärk on juhtida tähelepanu välispressis ilmunud Eesti riiki negatiivses valguses kajastavale artiklile ning välja selgitada, kas esitatud väited on tõesed või mitte. Selleks et kahtlused prokuratuuri tegevuse suhtes kaoks, peab peaprokurör andma argumenteeritud selgitusi. Kui justiitsminister väidab, et prokuröri poolt teadvalt süütule isikule süüdistuse esitamine on kuriteona karistatav ja et see peaks iga prokuröri ärgitama valvsusele mitte minna seadusega pahuksisse, on tal täiesti õigus. Kuid praegusest olukorrast võib jääda paratamatult mulje, justkui oleks oleks organiseeritud kuritegevus Eestis lubatud  juhul, kui grupeeringuliikmed teevad riigiprokurörile meelehead.

Justiitsminister väidab, et prokurörile teadvalt vale süüdistuse esitaja peab arvestama enda suhtes karmide tagajärgedega. Seega peaks algatama juurdluse, et saada selgust, kas keegi on esitanud valeväiteid. Lisaks leiab justiitsminister, et väidete levitamise eesmärk võib olla takistada kriminaalmenetlust ja saavutada prokuröri vahetamine, mida ei ole õnnestunud teha menetlusseadustikus ette nähtud protsessireegleid järgides. Siinkohal on eriti oluline tuvastada, kas riigiprokurör Margus Kurm tundis  süüaluseid varem, ning kaaluda, kas võimalike huvikonfliktide ärahoidmiseks pole vajalik vahetada riigipoolset süüdistajat.

On selgusetu, miks käitub peaprokurör riigiprokuröri kaitstes emotsionaalselt. Kui viimane on olnud seaduskuulekas ja süüdistused tema vastu on ebaõiged, siis tekitab peaprokurör  Norman Aas riigiprokurör Margus Kurmile  suuremat kahju, kui see oleks asjakohaselt tegutsedes ja tõde päevavalgele tuues.

Prokuratuuri rünnakud küsijate suhtes on arusaamatud.

Selge on vaid see, et tegelikkuses prokuratuuri üle järelevalvet ei teostata ja isegi Riigikogu liikmeil puudub võimalus oma põhjendatud arupärimistele vastust saada.

Kas see ongi puutumatu prokuratuuri nägemus sõnavabadusest ja demokraatiast?

[1. esiletõste]  Õhtuleht: Margus Kurmile kuulub osalus võlgadesse sattunud kinnisvarafirmas.

[2. esiletõste] Rahvaliit küsib: Kas Eestis on organiseeritud kuritegevus lubatud, kui grupeeringu liikmed teevad riigiprokurörile meelehead?

Allkirjad väljavõtteile netist:

Eesti meedia viitas portaalile 1st News Azerbaijan. 12. jaanuaril 2009 ilmus seal kirjutis „Kas Eesti president reageerib aserbaidžaanlaste ebaseaduslikule arreteerimisele?“

Õhtuleht 15. september 2008: „Riigiprokurör Margus Kurmi osalusega kinnisvarafirma kõrvuni võlgades“

——————————————————————————————————–

Eesti Päevaleht 12. jaanuaril 2009: online’ist kadus uudis Aserbaidžaanis toimunud piketist õige kiiresti.

Portaal Today.AZ, 12. jaanuar 2009. „Picket held before Estonian President’s visit to Azerbaijan“. Kesknädal kirjutas Ilvese visiidist 21. jaanuaril pealkirja all „Ilves külastas veriste kätega diktaatorit“

MANUELA PIHLAP,  Rahvaliidu liige

Loe veel Kesknädalast:

14. jaanuar „Isamaalaste korruptsioon Narva-Jõesuus“

21. jaanuar „Siseminister Pihl tegi hinnalise kingituse Riigikohtu esimehele Raskile“

28. jaanuar „“Riigilüpsjad tiigrinahas“ ehk IRL-i „nähtava käe aasta““

4. veebruar „Pärnu maavanem Toomas Kivimägi – kas salakaval niiditõmbaja või aus Batman“

11. veebruar „Miks kapo Otepääl ei käi?“

Miks kapo Otepääl ei käi?

Kolmapäev, veebruar 11th, 2009

HEIMAR LENK, 11. veebruar 2009
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=11884

Suusapealinnas Otepääl pole kaitsepolitsei ega Riigikontroll ammu käinud. Ehk pole kutsutud? Vale puha! Mõni mees on Otepääl õiglust otsides juba Brüsseli kohtumajja jõudnud, teine valmistab pabereid Riigikohtu tarvis, kolmas käib Tallinna ja Tartu advokaatide vahet. Mida siis kapo uurima peaks? Väidetavat korruptsiooni, millest rahvas linnas ja vallas juba aastaid sosistab:

*Mitmed lõpuni uurimata mõrvalood!

*Hulk vaikselt sumbunud kohtuasju!

*Kahtlased maa- ja kinnisvaratehingud!

*Elanike rahulolematus kohaliku võimuga!

*Lõpmatu ärapanemine ja kaklus vallavolikogus!

*Korruptsioonis süüdistatavad ametnikud!

Ei ole vist Eestis teist niisugust paika, millest oleks ajalehtedes ilmunud sama palju korruptsiooniteemalisi artikleid kui Otepää valla kohta. Kuigi politsei, prokuratuur ja kapo saaksid meedias kajastatud juhtumite põhjal uurimist alustada, pole Otepääl seda tehtud. Kohalik rahvas on kindel, et põhjus saab olla vaid Otepää valla reformierakondlikus võimus, mida ei peaminister, justiitsminister, siseminister, Riigikohtu esimees ega teised tähtsad riigiametnikud praeguse valitsuse ajal uurima ei hakka.

LOE VEEL:

paberkandjal Kesknädalas lk. 6-7 üldpealkirja all “Talvepealinn Otepää – kas ka korruptsiooni-pealinn?” ja

Kesknädala netiversioonis üldpealkirjaga “Otepää – korruptsioonipealinn?” [1-7]
*

[1] Otepääl räägib rahvas sosinal

HEIMAR LENK,      11. veebruar 2009
http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=11885

See lugu sai alguse möödunud detsembris, talvisel pööripäeval, mil Tallinna linnapea Edgar Savisaar käis Otepääle talvepealinna tiitlit üle andmas. Rahvast oli tseremooniale keskväljakul kogunenud palju. Seisin seal minagi ja nautisin karget talveilma. Ümberringi lobiseti, visati nalja.

„Mis talvepealinn!? Sulide ja varaste pealinn, korruptantide pealinn!..“ hakkas päris minu lähedalt kõrvu porisevate meeste jutujoru. Astusin ligemale. „Kas Tallinna meest hakkas huvitama, kuidas Otepääl asjad käivad?“ tervitasid nad mind kerge irooniaga ning üritasid endale viisakusest naeruilmet näole saada.

Mõistsin kohe, et naljast on asi kaugel. Mehed olid lihtsalt vihased oma valla ninameeste peale ega püüdnudki seda minu eest varjata. „No vaadake seda Merano Pizza baari seal pargiservas! Kogu maa baarist kuni vallamajani on endise vallavanema Aivar Nigoli poolt erastatud. Tallinnas ei tule vist kellelegi pähe Vabaduse plats enda nimele kirjutada? Otepääl on aga seaduseks saanud, et kõik magusamad maatükid, kesklinnast kuni aedlinnani välja, peavad vallajuhtide või nende sugulaste nimele saama. Ja ongi saanud.“

Edasi läks jutt nii tormiliseks, et meid panid tähele juba kõrvalseisjad.  Mehed paistsid Otepää vallas toimuva pärast tõeliselt mures ja vihased  olevat ning jutustasid mulle hulga lugusid, mis kõik lõhnavad räige korruptsiooni järele.

Asjad hakkasid Otepää vallas alla käima ja kuritegevuse järele lõhnama pärast Reformierakonna võimuletulekut eelmise sajandi lõpul, eriti aga vallavanem Nigoli ametisoleku aegadel. Peaaegu iga suurema spordiobjekti ehitamisega kaasnes skandaal raha kõrvalekantimisest, juhtivaid kohti hakkasid saama eranditult vaid oma erakonna liikmed. Maa ja ametihoonete kahtlane erastamine, magusate kruntide jagamine omadele, endistele omanikele maa  tagastamisest keeldumine, sundüürnike oma kodust välja tõrjumine võttis Otepääl ennekuulmatud mõõtmed.

Tänini meenutatakse kooperatiivi vara mahaparseldamist, mille käigus osa sellest kanditi Elva kooperatiivile, kust see teadjate meeste nimele edasi kirjutati ja otsaga Otepääle tagasi tuli. Esinduslik kaubamaja,  kondiitritööstuse hoone, raamatupidamismaja ja mitmed muud said valla eliiti kuuluvate tegelinskite nimele, kes seniajani linna ja valda juhivad. Pühajärve omaaegse naisseltsi hoone jäigi tagastamata, sest kohalikud rikkurid tahtsid  seda endale.

Mulle jutustati kümmekond konkreetset jahmatavat lugu, kuidas valla kaunites kohtades omadele meestele maad välja mõõdetud, kuidas valla raha eest eliitperekondade eramutesse vee- ja kanalisatsioonitrasse sisse veetud, kuidas looduskaitse eeskirju eirates  kerkinud villad paikadesse, kuhu neid kuidagi ehitada ei tohiks. Mul on kuuldu järgi raske hinnata nende juhtumite seadusele vastavust, kuid jäljed igast tehingust on arhiivides olemas.

Nördinud meeste jutust jäi mulje, et kui Riigikontroll tuleks homme Otepääle kasvõi ühtainust korruptsioonihõngulist juhtumit uurima, hargneks lahti selline lõngakera, mida kapo, kohtud ja ajakirjandus aastaid kedrata saaks.

Tallinna jõudes lõin internetis lahti Otepää-teemalised artiklid. Mu silme ees avanes räpane pilt kauni kuurortlinna poliitikute rahaahnusest, nende mahhinatsioonidest ja korruptiivsetest tegudest kuni mõrvadeni välja.

[2] Seni veel tõestamata korruptsioon

HEIMAR LENK,      11. veebruar 2009
http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=11886

Korruptsioonikahtlusi Otepää valla juhtkonna tegevuses iseloomustab 2003. aastal tolleaegse vallavolikogu revisjonikomisjoni esimehe Rein Vikardi poolt koostatud ja Valga maakonnas palju laineid löönud revisjoniakt nr. 1.

Korruptsioonikahtlus Otepää valla omavalitsusteenistuses

Akti esitas Vikard volikogule ja tolleaegsele Valga maavanemale Georg Trašanovile. Viimane käskis saata avalduse ka Valga politseiprefektuurile, et majanduspolitsei uuriks vara ja rahaliste vahendite kasutamist Otepää vallavalitsuses.

Vaatamata sellele, et isegi maavanemat asjast informeeriti, sumbus Otepää korruptsiooni uurimine Valga politseis siiski. Avalduses esitatud väidetava korruptsiooni käsitlemine AS Otepää Veevärk majandamises lõpetati näiteks selgitusega, et teema vastu puudub avalikkuse huvi.

Dokumendis meenutab revisjonikomisjoni esimees Rein Vikard vallavolikogu esimehe Jaanus Barkala ja vallavanem Aivar Nigoli üleolevat suhtumist katsesse uurida korruptsiooni vallas ja tsiteerib nende meeste sõnu: “Korruptsioonivastane seadus  ei ole Otepää vallas rakendatav ja akti koostamine on laim ning midagi väärteo sarnast. Pealegi on välja öeldud arvamus, et revisjonikomisjoni polegi vaja ja kui seda nõutakse, siis võib ta ju ka formaalselt olla, kuid revisjonikomisjoni töökorraldus peab olema volikogu ja vallavalitsuse range kontrolli all.“

See kontrollakt ärritas valla juhtkonda väga, sest konkreetsete näidetena toodi välja hulk juhtumeid, kus vallaametnikud ja volikoguliikmed kasutasid ära oma ametiseisundit, et teenida isiklikku kasu. Ühe sõpruskonna liikmeid määrati valla ettevõtete ja äriühingute nõukogudesse.

Eraldi nimetati näiteid, kus valla juhtkonda kuuluvate isikute eraettevõtted vallalt tulusaid tellimusi said. Kontrollaktis toodi ära  kümmekond valla juhtfiguuri, kelle käitumine tundus  revisjonikomisjoni liikmeile korruptsioonihõnguline.

Akti sisu võib kokku võtta nii: Otepää vallas tehakse tähtsamaid otsuseid põhimõttel, et nad tooksid isiklikku kasu ka otsustajaile endile, ja paljud otsused tehaksegi eesmärgiga teenida otsustajate huve. Vallavõim ja äritegevus on Otepääl teineteisega läbi põimunud ning mõlemad on koondunud kitsa sõpruskonna kätte.

Revisjoniakt nr. 1 jäi ka viimaseks seesuguseks dokumendiks, sest komisjoni esimehele avaldati volikogus umbusaldust ja koos temaga taandati ka komisjoni ülejäänud liikmed. Hilisemad revisjonikomisjoni esimehed on vallavalitsuse tööd hoopis vähem seganud ja nende tegevus pole ka avalikkusele silma paistnud.

[pildiallkiri] AJAB NAERMA: Otepää vallavolikogu revisjonikomisjoni endine esimees  Rein Vikard (vasakul), kelle korruptsioonivastane võitlus lõppes kohalt mahavõtmisega, ja tema mõttekaaslane Leo Paal vaid muigavad, kui jutt jälle läheb võimu kuritarvitamise peale. Kõik näevad ja kõik teavad, et Otepää mitme võimumehe erahuvid on valla huvidega juba aastaid sassis, kuid teha pole midagi. Kirjuta, kuhu tahad, aga tulemusi pole.

[3] Talumaa pärast Euroopa kohtus

HEIMAR LENK,      11. veebruar 2009
http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=11887

Põllumees Madis Leis oma kalli talumaaga otsapidi Euroopa kohtus. Uskumatu, et Otepää valla omandiküsimused ja maadejagamised on sedavõrd palju pahandusi kaasa toonud, et need otsaga juba Brüsselisse välja jõudnud. Eks ikka sellepärast, et loodus on siin kaunis, maa küll kallis, kuid hea, ning rikkaist tahtjaist pole puudust.

Ludvig-Madis Leis pidi end soolasambaks ehmatama, kui ühel ilusal päeval kohtas oma põllu peal võõrast meest, kes teatanud, et hoopis tema on nüüdsest maaomanik ja Järvesaare talu peremees Leis pühkigu suu oma naise vanavanemate põllumaast puhtaks.

Ei suudetud vallas õigust saada, ei leitud seda Valgas, ei Tallinnas ega Tartus Riigikohtuski. Ausa mehe kuulsusega Madisel on juba 24 kohtuistungit seljataga, kuid õigust pole tema jaoks suudetud paika panna.

Nii võttiski endine metsavaht uue kohtutee ette, ja see viis otse Brüsselisse. Eurooplaste uus ühispealinn peab nüüd Otepää vallas lõpuks õigluse jalule seadma.

Järvesaare talu asub looduskauni Kaarna järve kaldal ja esmakordselt siia juhtunud rännumees imetleks kõigepealt seda rahu, mida kohalik ürgmaastik inimhingele pakkuda suudab. Kuid rahu valitseb siinmail ainult looduses, mitte inimeste maailmas. Otepää vallas on maade ja metsade jagamise saaga kestnud vabariigi taastamise esimestest päevadest peale ega paista  niipea lõppevat.

Vanu ajalehti sirvides leiab lugeja uskumatuid lugusid looduskaitse all olevale maale ebaseaduslike majade ehitamisest, suurtest metsavargustest, mis lõppesid raskete arveteõiendamiste ja tapmisega, maavaidlusi, mis meenutavad vennatapusõda.

Otepäälased ise teavad neid lugusid peast, kuid avalikult meenutada julgevad vaid vähesed. Kõva häälega rääkimine on ohtlik, sest paljud kahtlaste tehingute niidid viivad valla tähtsate tegelasteni välja.

Piltidel:

RASKE MÕISTA: Otepää valla Järvesaare talu peremees Madis Leis ei suuda kuidagi mõista, kuidas iidsetest aegadest peale tema talu juurde kuuluvast maast ühel päeval siil välja lõigati ja võõrale anti. Vallamajast pole ta senini saanud rahuldavat selgitust.

MAGUS MAATÜKK: Skeemi keskosas paiknev ruuduline maatükk asub peremehele arusaamatul kombel otse Järvesaare põldude keskel. Kohtuvaidluse-aastatega sööti jäänud maal sisse- ja väljasõiduteed polegi – ümberkaudu laiuvad teise talu maad. Laia maailma pääseb ehk vaid paadiga  üle Kaarna järve sõudes.

[4] Õõvastavad veretööd

HEIMAR LENK,      11. veebruar 2009
http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=11888

Õõvastavad veretööd Otepää vallas väärivad meeldetuletamist.

Kolmapäev, 10. september 2003.

Kella viie paiku pärast lõunat leiti Päidla küla maanteekraavist 55-aastase Vladimir Kaidalovi surnukeha. Uudis mõjus Otepääl šokina, sest päev varem nägid vähemalt viis inimest, kuidas saekaatri omanik Anti Tikkar ja politseinik Ain Koskora lükkasid Kaidalovi autosse ja minema sõitsid.

Kui hukkunu hiljem sugulastele kätte anti, süvenesid kahtlused vägivaldsest surmast, sest laibalt leiti hulk peksujälgi. Tartu kohtuekspert Jana Tuusov aga andis omastele surmatõendi, et mees kukkus surnuks omalt jalalt. Kolm nädalat hiljem teatas Valga prefekt Raimond Träss, et intsident Kaidalovi autosse lükkamisega toimus hoopis päev varem, ehk teisipäeva asemel, mil viis inimest asja pealt nägid, hoopis esmaspäeval, 8. septembril. Osa tunnistajaid võttis oma tunnistuse tagasi ja politsei leidis ka veel tunnistajaid, kes uut versiooni kinnitasid. Kaidalovi autosse sundimise päevaks leiti Tikkarile ja Koskorale alibi, et esimene viibis kodus ja teine tööl. Tänu kohalike inimeste sekkumisele, eriti Tiiu Tederi julgele pealehakkamisele ja ajakirjanduse informeerimisele, tunnistasid Koskora ja Tikkar mõrva üles.

Teisipäev, 14. oktoober 2003.

Kella poole ühe paiku päeval kõlas tänaval otse Otepää vallamaja juures plahvatus. Vallamaja vasakust tiivast vaid mõne meetri kaugusel langes maha puruksrebitud rinnaga mees. Ta sai silmapilkselt surma, sest tema põues lõhkes põrgumasin.

See 44-aastane mees oli Toivo Vender, endine politseiametnik, kahe lapse isa, Otepää elanikele hästi tuntud linnakodanik. Vahetult enne surmahetke kõneles ta vallamaja ees abivallavanema Riho Karu ja volikoguliikme Jaanus Barkalaga. Vallavanem Aivar Nigol viibis sel päeval Tallinnas komandeeringus. Õhtul teatas kaitsepolitsei komissar Henno Kuurmann, et Venderi põues plahvatas granaat ja tegu oli tööõnnetusega.

Miks Vender, pomm põues, ringi käis, ei osanud keegi öelda. Juba järgmisel päeval hakkasid Otepääl liikuma kuulujutud Venderi põue salaja sokutatud põrgumasinast, mis eemalt raadioteel või siis kellamehhanismiga plahvatama pandi. Vender olevat saanud jälile Otepää kuritegelikele  ringkondadele, kes töötanud käsikäes valla juhtfiguuridega. Eradetektiivina uurinud ta ümberkaudseid metsavargusi.

2004. aasta juulis lõpetas kaitsepolitsei Venderi juhtumi uurimise ja kinnitas, et tegemist oligi õnnetusjuhtumiga. Paljud otepäälased ei usu seda seletust seniajani. Hiljem selgus, et paar tundi enne surma kohtus Vender kaitsepolitsei töötajaga, kellele andis kohaliku kuritegeliku maailma kohta väärtuslikku teavet, mis Otepää politsei uurimises oli sumbunud.

Neljapäev, 19. juuni 2008.

Otepää lähedalt võsast avastati kohaliku ärimehe Kalle Kikkase surnukeha. Levisid kuuldused, et surnul oli noahaav kõhus ja veenid läbi lõigatud. Kuigi ametlikult pakuti välja enesetapu versiooni, Kikkast lähedalt tundnud inimesed seda ei uskunud.  Räägiti küll tasumata pangavõlast, küll tülist vennaga isa pärandatud maa pärast.

Mehel oli omandiküsimuses etteheiteid ka vallavalitsusele, kus olevat kaduma läinud dokumendid Kikkasele kuulunud Tamme puiestee maja kohta. Vastava järelpärimisega pöördus ta ka Otepää vallavolikogu poole. Ametlik selgitus surma kohta tuli möödunud aasta novembri algul, mil Lõunaringkonna prokuröri abi Valdo Gerassimov teatas meediale, et Kalle lahkus elust omaenese käe läbi ning keegi sellele kaasa ei aidanud. Kikkast lähemalt tundnud inimesed ametlikku versiooni ei usu.

Kasutatud Eesti Ekspressis, Õhtulehes ja Lõunalehes ilmunud materjale ning kohalike elanike arvamusi.

[5] Sundüürnik Tederi korterisaaga

HEIMAR LENK,      11. veebruar 2009
http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=11889

Seda naist on Eesti ajakirjandus nimetanud ka kuurortlinna miss Marple’iks, kes on aidanud tõestada vähemalt ühe mõrvaloo. Kuid ta oleks kindlasti politseile abiks ka mitme teise Otepääl toime pandud kuriteo lahendamisel, kui teda vaid kuulataks. Seda aga ei tehta, sest proua Tiiu on tülikas – nagu knopka kohalike ülemuste istumise all.

Oma erilisele õiglustundele toetudes julgeb ta alati tõde näkku öelda, jagab ära ametivõimu väikseimagi kuritarvituse. Majasaaga alguspäevil kartsid vallavanem Aivar Nigol, volikogu esimees Jaanus Barkala ja vallasekretär Ants Manglus proua Tiiu ilmumist vallamajja kui lähenevat loodusõnnetust. Oma tõearmastuse eest maksab Tiiu kõrget hinda. Ta elab viletsal munitsipaalpinnal ja taotleb seniajani oma endise kodu allesjätmist. Kodu saigi selle naise õnnetuseks. Sellepärast, et kahekordne vilets majaniru asub Lipuväljaku ääres, Otepää kesklinna ühel magusamal ja kallimal krundil.

Kaksteist aastat  kohtu vahet käimist

1997. aastal murti Tiiu korterisse sisse, lükati kõrvale tema isiklikud asjad ning asemele toodi hoopis võõras riidekapp, laud ja õmblusmasin. Kui politsei tuli, siis üks sissemurdjaist põgenes end põrandariidega aknast alla lastes.

Tolleaegse politseijuhi Jan Vaidla korraldusel käisid asja uurimas kaks korravalvurit. Toodi kohale kolm manukat, kes sissemurdmist kirjalikult tunnistasid. Teadmata asjaoludel kadusid manukate kolm seletuskirja ja Tiiu enda seletuskiri Otepää politseist nagu vitsad vette. Pabereid ei leitudki, kuid uurija Vihm lubas veel kolm kuud tagasi dokumendid siiski üles otsida.

1998. aastal taheti sundüürnik esimest korda oma Lipuväljaku-kodust välja tõsta. See ei õnnestunud, sest Tiiu Teder tõestas, et omanikule oli tagastatud ühekorruseline hoone, kuid Tiiu elas hoopis teisel korrusel. Selgus, et väljatõstmise asjaajamises kasutasid ametnikud Tiiu kodumaja pähe hoopis kõrvalmaja ehitusplaani.

1999. aastal algatasid viis majas elavat leibkonda tagastamise vastu kohtuasja ja valisid Tiiu oma esindajaks. Ekspertiis selgitas, et nõukogude ajal oli hoone põhjalikult ümber ehitatud, teine korrus peale tehtud ja põhikonstruktsioonid muudetud. Niisugune hoone omandiõiguse aluste seaduse järgi ei kuulu tagastamisele.

Elanike väited kohalikke ametnikke veenda aga ei suutnud ja vallasekretär Manglus valla esindajana kohtusse ei ilmunud. Kui ärritatud majaelanikud teda vallamajja otsima tulid, põgenes vallasekretär nende eest läbi tagaukse ja majataguse heki minema. Tänini naeravad otepäälased, kuidas tolleaegne vallaametnik, hiljem looduskaitsekeskuse direktorina maadega sahkerdamise pärast vangimajja sattunud Manglus suurest hirmust oma mobiiltelefonigi kabinetilauale unustas.

Kõik need aastad on Tiiu Teder käinud Tallinna advokaatide juures, olnud õiguskantsleri ja justiitsminister Rein Langi jutul. Viimane olevat Tiiu sõnul tema maja pilte nähes kavalalt naeratanud, sõrmega fotode peale koputanud ja kiitnud, et kui magus ikka üks Otepää kesklinnakrunt olla võib. Küsimusele, kas ministril pole kahju viiest perest, kellele see krunt koduaiaks saanud, vastas minister, et mis neist ikka: vaadake parem, kus on ikka krunt! Tiiu tänas Langi ja tuli tulema.

Ülekohus kestab

Kohtuasi kestab seniajani. Praegu Tiiu Teder ootab Valga kohtust järjekordset otsust, mis saab edasi. Kas jääb jõusse vana kohtuotsus, mis teda elamispinnale alles jätab, või tõstetakse ta ikkagi välja.

Proua Teder on Otepää vallavalitsusele esitanud 1993. aastast peale 10 avaldust uue elamise saamiseks ja ka laenutaotluse, et ise uus kodu osta. Kõik palved on läinud vallaametnike kurtidele kõrvadele.

„Nad tahavad, et ma kesklinnakodust lahti ütleksin, siis saaksid nad selle mõnele valla tähtsale tegelasele või ärimehele maha müüa ja sinna uhke hoone püsti panna,”  räägib Tiiu. „Aga mina pole nõus. Tahan, et viiele perele nende kodu alles jääks ja Otepääl õiglus jalule seataks. Kui seda ei sünni, peab Euroopa kohus oma sõna ütlema. Mul on Saksa advokaat olemas, kes meie majasaagat aastaid pealt näinud.”

ÕIGLUSE EEST VÄLJAS: Tiiu Teder ametnikega kompromisse ei tee. Kui tema elupaik on ikka kahekordne, siis ju ei saa seda tagastada ühekordse pähe.  Mis sest, et maja asub kogu linna ühel magusamal ja kallimal krundil. Tiiu on Otepää südametunnistus, kuid lõpuni ausal inimesel pole siinkandis kerge asju ajada.

[6] Mis on korruptsioon?

11. veebruar 2009
http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=11890

Kõige levinum korruptsiooni definitsioon: Ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil. Eesti korruptsioonivastase seaduse järgi on korruptiivne tegu ametiseisundi kasutamine omakasu eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud.

Eesti Ekspress kirjutas Otepääst

Kui uskuda lihtrahvast, elas pealtnäha idülliline suusapealinn viimased aastad nagu Chicago kõige hullema keeluseaduse päevil. Ainult et viinavedajate asemel tundsid end karistamatult metsaärikad. Veel hullem, kannatajad ei usalda võmme, sest kardetakse, et seadusesilmad astuvad hoopis pättidega ühte jalga. Sosinal (ning pahatihti anonüümselt) räägitakse uskumatuid legende. Kord rullitakse söakal maaomanikul hoiatuseks mootorrattaga üle jalgade või lüüakse metsa vahel ribid sisse. Teisal pääseb juhiloata metsaärikas avariist puhta nahaga. Või tõmbab kahtlane ärimees koos võmmiga rahva silme all õnnetu autosse ja hiljem leitakse ta kraavist surnult. Metsaomanik lämbub kaevus, nurgaadvokaat lendab õhku, kaltsakast saab üleöö firmaomanik…

Episoode on liiga palju, et kõik vaid klatšimooride fantaasia arvele kirjutada. Miski provintsilinnas paistab mäda…

Kas põhjuseks on väikese koha infomüra, laiskus, kuriteoprotsendi kunstlik all hoidmine või korruptsioon, on terav küsimus, millele keegi vastata ei julge.

Mihkel Kärmas, 19.11.2003

[7] Kõik läheb vanaviisi edasi

HEIMAR LENK,      11. veebruar 2009
http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=11891

Ka uut vallavanemat pole rahva soovi järgi paika pandud, vaid ta on sõpruskonna poolt omamehena väljastpoolt kohale toodud ehk „sisse ostetud“. Kas Reformierakonna liikmest vallavanem Meelis Mälberg, kes samal ajal peab Räpina vallavolikogu liikmena sealse rahva huve kaitsma, on ikka õige mees ka Otepää elanike huvide eest seisma? Ta on ka Reformierakonna Lõuna-Eesti piirkonna esimees ja rahvas räägib, et eks endine vallavanem, praegune volikogu lihtliige ja Reformierakonna Otepää osakonna juhataja Aivar Nigol ta ka kutsus. Vallavalitsus tuleb meie näo järgi ümber kujundada, olevat mehed linna peal rääkinud.

Rahval on vastamata küsimusi palju, kuid Otepää inimestel on võimatu neile kohapeal vastuseid saada. Tarvitseb vaid pisut vallas ringi käia ja elanikega juttu puhuda, kui veendud, et Otepää võim seisab siinsest rahvast kaugel, tegeleb peamiselt ühe ja sama seltskonna võimul hoidmisega ning naudib seda vallavõimu iseenda ja oma perekonna heaolu teenides.

*