Arhiiv aja järgi jaanuar, 2009

Riigilüpsjad tiigrinahas ehk IRL-i „nähtava käe aasta”

Kolmapäev, jaanuar 28th, 2009

KESKNÄDAL,      28. jaanuar 2009
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=11801

Vaid mõni päev pärast IRL-i esimehe Mart Laari blogiloo „Nähtava käe aasta” ilmumist 4. jaanuaril lipsas meediast läbi teade, millest ilmneb, et Laaril on seekord rohkem tõsi taga kui enamik meist oleks osanud arvata – IRL-i ministrite pikad käed, et mitte öelda pikad näpud, on sel aastal tõepoolest väga nähtavad.

Tagasihoidlik teade

9. jaanuaril võis Postimehes lugeda uudist pealkirjaga „Kaitseministeerium ostis 74 miljoni eest maja“. Uudises öeldakse, et IT-kolledži endine õppehoone Tallinnas, Rävala pst 14 kuulub eelmise aasta lõpust Kaitseministeeriumile, kes maksis oma peamaja vahetus läheduses oleva hoone eest 74,2 miljonit krooni.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja sõnul tuli hoone soetada turuhinnaga, sest kinnistu kuulus Infotehnoloogia Sihtasutusele, kes kavatseb saadud raha kasutada IT-kolledžile uue õppehoone rajamiseks.

Kaitseminister on meil teatavasti Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) poliitik Jaak Aaviksoo – Mart Laari parteigenosse.

Riik ostis tagasi iseenda kingituse

Veel mõne aasta eest kuulus Rävala pst 14 asuv kinnistu täielikult riigi osalusega aktsiaseltsile Sakala Keskus. Siis otsustas valitsus selle aga riigi osalusega äriühingult võõrandada ning üle anda Haridus- ja Teadusministeeriumile.

Seejärel andis valitsus Rävala pst 14 kinnistu ning sellel asuva IT-kolledži õppehoone tasuta üle Infotehnoloogia Sihtasutuse omandisse. Nii tehti riigivara arvel eraõiguslikule juriidilisele isikule hinnaline kingitus kesklinnakinnistu ja sellel asuva, alles mõne aasta eest renoveeritud õppehoone näol.

Tehingut võib muidugi põhjendada sellega, et taheti toetada uue õppeasutuse arendamist. IT- kolledž vääris tõepoolest tunnustust. Robootika oli seal arendatud tasemeni, kuhu Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool omaette võttes ei küündinud. IT-lahendused olid kolledžis hästi kaasaegsed ja arenesid kiiresti.

Pealegi ei saanud kolledž pikka aega riigilt koolitustellimust ning oli seetõttu Rävala pst 14 hoone eraldamise ära teeninud. Niisugusel seisukohal olid ka toonased keskerakondlastest ministrid Mailis Reps ja Raivo Palmaru.

Tähelepanuväärne on, et Kesknädala andmetel soosis hoone tasuta üleandmist nii peaminister Andrus Ansip kui ka toonane kaitseminister Jürgen Ligi. Ansip oli leidnud, et turuväärtust pole sellel hoonel ollagi, kuna tal on peal pikk hoonestusõigus. Ka kaitseminister Ligi ei vaielnud hoone üleandmise vastu. Nii võetigi vastu valitsuse otsus anda Rävala pst 14 asuv hoone tasuta üle kui „riigile mittevajalik vara“. Sama seisukohta aktsepteeris ka Riigikogu majanduskomisjon.

Siit kavalused alles algavad!

Nüüd avanebki kõige huvitavam ja üllatavam tehingutuum. Kaks aastat hiljem ostab riik alles äsja talle endale kuulunud ja tasuta ära antud kinnistu eraõiguslikult isikult tagasi, makstes selle eest 74,2 miljonit krooni.

Infotehnoloogia Sihtasutuse jaoks oli see kinnisvaraturu kiire languse oludes muidugi hiilgav ja ülikasulik käik. Riigi jaoks aga paraku IRL-i „nähtava käe aasta” kulukas algus.

Keeruline riigilüpsi-skeem sai lühidalt järgmine

Esiteks. Riigile kuuluvalt aktsiaseltsilt võõrandati magus kinnistu kesklinnas.

Teiseks. Valitsus kinkis riigivara hulka kuuluva väärtusliku kinnistu tasuta ühele eraõiguslikule isikule.

Kolmandaks. Riik ostis kinnistu eraõiguslikult isikult väga kallilt tagasi.

Miljon miksi

Kuidas lubas sellist tehingut rakendada Rahandusministeerium (minister on sotsiaaldemokraat Ivari Padar), kes pidi nägema, et Kaitseministeeriumi kaudu ostetakse riigile ülikallilt tagasi kinnistu, mis veel alles äsja oli olnud riigi enda vara? Ja seda ajal, kui suurt kokkuhoidu kuulutav Mart Laar nõudis riigiametnike palkade täielikku külmutamist.

Kas antud juhul esitasid asjaosalised ministeeriumid enne otsuste tegemist valitsusele ka mõne tõsise analüüsi Rävala pst 14 kinnistu kallilt tagasiostmise majanduslike ja juriidiliste aspektide kohta? Kui selline analüüs tehtigi, siis Eesti tänaste valitsejate tava kohaselt kuulutatakse see ilmselt vähemalt 70 aastaks riigisaladuseks.

Esialgu pole ka kuulda, kuidas hindavad kogu kurioosset skeemi Riigikontroll ja õiguskantsler. Kas taas on tegu ühe JOKK-kategooriasse kuuluva hämartehinguga, mille poliitiline katus asub Toompeal?

Kui tehingu sihiks oli varjatult toetada ühe eraõigusliku rakenduskooli uue hoone rajamist kümnete miljonitega, siis kas see kajastus ka riigi mõnes riiklikus strateegiadokumendis, mille alusel toimub kõrgkoolidele investeeringute eraldamine, ja miks eelistati just IT-kolledžit?

Kas Rävala pst 14 kinnistu kallilt tagasiostmisel riigile tõenäoliselt tekitatud kahju eest peaks poliitiliselt vastutama peaminister või mõni teine minister (rahandus-, kaitse- või haridus- ja teadusminister)?

On väidetud, et Kaitseministeerium ei mahtuvat praegusesse hoonesse ära ja seetõttu tekkiski vajadus osta kinnistu tagasi. Kuidas küll ei näinud Kaitseministeerium seda ette paar aastat varem, kui sama hoone kuulutati „mittevajalikuks varaks“?

Kaitseministeeriumi personal paisub muidugi üle igasuguste mõõtude. Eesti Päevalehe andmetel (2.06.2008) töötab seal 249 inimest, Soome kaitseministeeriumis on samal ajal 138 ja NATO koosseisu kuuluva Taani kaitseministeeriumis vaid 130 ametnikku.

Mida tähendab väide, et uue maja ostmine oli hädavajadus, sest olemasolev ei vastavat NATO turvareeglitele? Kuuldavasti olevat probleem selles, et majal on vaid üks sissepääs. Küsime vastu : kas oli ikka tark kulutada majanduskriisi ajal 74 miljonit krooni selleks, et ministeeriumi rajatis saaks enesele ka teise väljapääsu?“

Raja tänavast uuele ringile

Huvitav on ka, et mullu märtsis ju avasid meie president-tiigrihüppaja Toomas Hendrik Ilves ning haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas (IRL) Tallinnas Tehnikaülikooli naabruses (Raja tn 4c) IT-kolledži uue õppehoone, mis läks maksma ligi 100 miljonit krooni.

Kooli koduleheküljel tegeldakse aga juba selle uhiuue spetsiaalselt IT-kolledžile planeeritud ja ehitatud hoone ruumide rendilepakkumisega.

„Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppehoonet haldav EITSA Kinnisvara OÜ pakub soovijatele seminaride, koosolekute ja konverentside korraldamiseks kolledži auditooriume ja arvutiklasse,” ütleb reklaamtekst, millele järgnevad detailsed hinnakirjad (vt http://www.itcollege.ee/?url=rent).

Siit võiks järeldada, et vähemalt omaenda õppetöö tarbeks ruumipuudust sel õppeasutusel küll pole. Seda intrigeerivam on aga riigilt kingiks saadud kesklinnakinnistu müümise põhjendus – nii saadavat raha olevat tarvis uue õppehoone rajamiseks!!!

Kangelased tiigrinahas

Härrased IRL-i peakorterist lähevad oma tiigrinahka peidetud kinnisvaraäriga lihtsalt uuele ringile.

Koalitsioonikoridorides öeldakse seepeale muidugi, et kui Reformierakond pani Margus Allikmaa Rahvusringhäälingu uputamise hinnaga oma „sajandi kinnisvaraprojekti“ juhtima, siis miks ei tohiks hoopis väiksemalt lüpsta riiki Isamaa ja Res Publica Liit tiiger-kolledži küüntega.

Vabariigi kodanikel on sellest Toompea seltskonna sahkerdamisest juba ammu siiber. Kui riigis korruptsioonile piiri ei panda, pole Läti sündmuste kordumine Eestis kuidagi välistatud.

Muide, Kalle Tammemäe, Infotehnoloogia Kolledži rektor, sai tiigrinahas president Toomas Hendrik Ilveselt mullu vabariigi aastapäevaks Valgetähe IV klassi ordeni. Huvitav, kas see oli Kadrioru poolt avanss või on riiklik tunnustus õnnestunud kinnisvaratehingus osalemise eest veel vormistamata?

KESKNÄDAL

[esiletõste]: Härrased IRL-i peakorterist lähevad oma tiigrinahka peidetud kinnisvaraäriga uuele ringile.

[fototekst] RÄVALA 14: Olgu kriis või mis iganes, aga sellelt majalt on teenitud pea 75 miljonit maksumaksja raha.

Siseminister Jüri Pihli tegi hinnalise kingitus Riigikohtu esimehele Raskile

Kolmapäev, jaanuar 21st, 2009

KESKNÄDAL,      21. jaanuar 2009
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=11767

Kas Jüri Pihl tegi hinnalise kingituse Riigikohtu esimehele Märt Raskile? Korruptsioonist nakatunud ka sotsid ja oravad! – Kes ja miks müüs Siseministeeriumi mereäärse kinnistu Riigikohtu esimehe pojale võileivahinna eest? – Kuidas ostu-müügi tehingus vabaneda konkurentidest? – Mida siseminister Pihl ootab Riigikohtult vastuteeneks? – Mil viisil sotsiaaldemokraat Pihl endale Eesti kohtusüsteemi allutab?

Siseministeerium müüs möödunud aastal Harjumaal Padise vallas Kolvikunina kordoni kinnistu. Müüs mõni aeg varem Tartu Ülikooli lõpetanud Ramon Raskile ja sai selle eest 906 010 krooni. Tegu on päris suure mereäärse kinnistuga, mille pindala on 2,2 hektarit ning kuhu kuuluvad kasarmuhoone, elamu, katlamaja, juurviljahoidla, majandushoone ja koertehoone. Lühidalt: nõukogudeaegne piirivalvekordon, kus nüüd võib arendada mida iganes – isegi turismi.

Samas külas on oma „latifundium“ Riigikohtu esimehel, kunagisel eesrindlikul reformierakondlasel Märt Raskil. Müüa sinna peaaegu alghinnaga üle kahe hektari mereäärset maad ka tema pojale polnud võib-olla kõige eetilisem, aga ometigi seda tehti. Kindlasti täies kooskõlas kõigi seadustega.

Odavmüük Padisel

Ikkagi kerkib üles rida küsimusi, mis tekitavad põhjendatud kahtlusi.

*Tegelikult tehti odavmüük, s.t müüdi valel ajal. Piisab, kui võrrelda seda samas piirkonnas viimasel ajal tehtud tehingutega – kohe saab selgeks, kui palju riik sellest müügist kahju sai (näiteks 2007. aasta sügisel müüdi Kurkses OÜ-le „Taavi Tarkvaraarendus“ kaks hektarit maad 3,7 miljoni krooni eest, s.o neli korda kallimalt; 2008. aasta lõpul müüdi Alliklepa külas „Suurupi Invest Kinnisvara OÜ-le“ üks hektar maad 1,7 miljoni krooni eest, s.o kaks korda kallimalt).

Võib küsida, miks hakati nüüd müüma riigile kõige ebasoovitavamal hetkel, kui turg on madalseisus? Võib küsida ka vastupidi: miks ei oodatud, kuni turg jälle tõusma hakkab?

*Põhjenduseks võidakse öelda, et riigil oli just nüüd raha vaja. Kõik teavad, kui niru on riigieelarve olukord. Kuid oleks ju võinud müüa hoopis kallimalt, kui seda tehti. Praegu jääb tehingust mulje, et odavmüük oli teadlikult kavandatud. Kinnistu nimelt müüdi riigikaitsemaana. Ei muudetud maa sihtotstarvet, kuigi see oleks võimaldanud selle kinnistu pealt oluliselt rohkem teenida. Kas selle taga oli kindel soov müüa odavamalt ja kindlale ostjale? Või ei muudetud maa sihtotstarvet seetõttu, et ei soovitudki liiga palju asjaosalisi enampakkumisele? Lähtuti loogikast, et kes see ikka soovib osta riigikaitsemaad, kuhu uus omanik ei saa midagi ehitada?

*Võib-olla Raskid ei soovinudki sellele kinnistule midagi uut ehitada ja neid rahuldas riigikaitsemaa sihtotstarve täielikult? Kavatsesid niisama nautida kaunist merekallast ja tunda rõõmu fantastilistest päikeseloojangutest. Nii see siiski ei olnud. Selles piirkonnas on juba kehtestatud uus detailplaneering, mis näeb ette nii merre paigutatavad rajatised kui ka kaatri- ja jahisadama ning muud Eestimaa rikastele lausa kohustuslikud seisuslikud atribuudid. Ilmselt siis jõukus võimaldab kaatreid ja jahtlaevu pidada. Näib, et ka Eesti Reformierakonnal on olemas oma Abramovitšid.

Detailplaneeringu algatas sinna küll Padise vald, aga kui planeering halduskohtus vaidlustati, siis kaasas vald kolmanda asjasthuvitatud isikuna juba esimeses astmes ei kellegi muu kui Märt Raski enese.

*Eespool sai pakutud ka võimalik vastus küsimusele: kas kõigil huvilistel oli ikka võrdne ligipääs informatsioonile? Kas kõigil oli aus võimalus osta?

Vastuteened Pihlile…

Rask – ei Ramon ega Märt – poleks saanud osta, kui Pihl – Jüri – ei oleks soovinud müüa. Siseministril pidi olema suur huvi müüa just sellel hetkel, selle hinnaga ja sellele ostjale. Kui Pihl on tõesti andnud korralduse ahistada opositsiooni kriminaalõiguslike vahenditega, siis on talle väga vaja, et kohtusüsteem oleks kuulekas ja neelaks rahulikult alla kõik, mida politseil ja prokuratuuril on neile pakkuda. Jüri Pihli poliitiline tulevik sõltub otseselt lähiajal Eesti Vabariigi kohtutes langetatavatest otsustest. Kolmandat sellist kaotust nagu Panovi süüasjas või „pronksiöö“ protsessil ei saa siseminister enesele lubada. Järgmine lüüasaamine tooks ka temale kaasa samasuguse luigelaulu nagu seda elab praegu läbi üks teine valitsusliige – Maret Maripuu.

Pihlil on tõsine mure, sellepärast tõenäoliselt venitataksegi teatud süüasjade saatmisega kohtusse, kus otsused ei pruugi üldsegi tulla sellised, nagu kuulekas meedia inimesi on ette valmistanud. Tal on põhjus paluda riigi peakohtuniku abi. Iseasi, et siseminister hindab üle Riigikohtu esimehe mõju riigi kohtusüsteemile.

Võib-olla soovib Pihl Riigikohtu esimehelt abi, et tagasi lükataks Tallinna volikogu kaebus kohalike valimiste korralduse seaduse muudatuste kohta, millega ahistatakse pealinna kõige rahvarohkemate piirkondade elanike põhiseaduslikke õigusi? Pihl on ennast juba ette kuulutanud Tallinna tulevaseks linnapeaks. Toompea koalitsiooni poolt lavastatud valimisseaduse muudatused annavad talle vähemalt lootuse olla kohalikel valimistel edukas ning viia sotsiaaldemokraadid pealinnas võimule. Tingimusel, kui Riigikohus neid seadusmuudatusi ei kuuluta põhiseadusvastasteks, mida Pihlil on põhjust peljata.

Arvatavasti lähtub siseminister lootusest, et tal õnnestub kohtunikkond valitsuse kontrolli alla saada. Valminud on uus kohtute seadus, mis seda näib soodustavat. Kogu kohtute haldus antakse Riigikohtu esimehe alluvusse. Kuna kõigile kohtunikele ei ole võimalik pakkuda kauneid mereäärseid kinnistuid, tuleb teha panus ühele neist – kõige tähtsamale.

Nagu võisite lugeda, küsimusi selle tehingu puhul on „Kesknädalal“ rohkem kui vastuseid. „Kesknädal“ ei arvagi, et see jääb ainsaks kirjutiseks sellel teemal. Jääme huviga ootama.

KESKNÄDAL

[Lisatud:]

Koopia Rahandusministeeriumi kirjast 03.06.2008 riigivara (Harju maakonnas Padise vallas Alliklepa külas asuvate Kolvikunina kordonite) võõrandamise kohta.

Katastri väljavõte: Esile on tõstetud Ramon Raski kinnistud registritunnustega 56201:001:0614 ja 56201:001:0613.

Isamaalaste korruptsioon Narva-Jõesuus

Kolmapäev, jaanuar 14th, 2009

KESKNÄDAL, 14. jaanuar 2009
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=11710

Linnapea ANDRES NOORMÄGI (IRL) maksis iseendale lisatasu! Linnavolikogus on opositsioon sisuliselt likvideeritud! Linnapea elab sanatooriumis – kõvasti alla turuhinna! Linnapeale vastuvõetamatu aselinnapea koondamistasu sõi ära ligi veerandi linnavalitsuse aastasest palgafondist! Linnavalitsuse hankelepingud ei pea vett!

10. detsembril 2008 ilmus Ida-Virumaa maakonnalehes „Põhjarannik“ Ilja Smirnovi kirjutis „Narva-Jõesuu linnapea vabanes vastumeelsest aselinnapeast“. Lugu ise on üsna faktitõene, kuid millegipärast pole Reformierakonnale truu ajalehe „Postimees“ kontsernile kuuluv „Põhjarannik“ pidanud vajalikuks kordagi märkida, missugusest erakonnast linnapeaga tegemist on. Sedapuhku rüüstas riigi rahakotti nii võimsalt Andres Noormägi, kes kuulub Isamaa ja Res Publica Liitu. Toompea koalitsiooni poliitikuid aga pole meil ju kombeks kuidagigi mingites kahtlase väärtusega tegudes süüdistada!

Veerand miljonit krooni rahva raha mõttetu vallandamise eest

Selleks et lahti saada Narva-Jõesuu kogenud aselinnapeast, Narva-Jõesuus mitmetel kohalikel valimistel kõige rohkem hääli saanud populaarsest kohalikust poliitikust Tatjana Pagajevast, läks isamaaliitlik linnapea Noormägi linnavalitsuse struktuuri ümberkorraldamise teed ega põlanud ära kõrget hinda ka täiesti mittevajaliku teo eest: Pagajevale maksti Narva-Jõesuu linnaeelarvest tervelt 250 000 krooni lahkumishüvitist (pluss 33% sotsiaalmaksu).

Praegu ripub Narva-Jõesuu koduleheküljel tööpakkumine (või vähemalt rippus Kesknädala selle numbri valmimise aegu), kus linnavalitsus pakub tööd kultuuriala peaspetsialistile. Aga just haridus-, kultuuri-, spordi- ja sotsiaalküsimustega Pagajeva tegeleski.

„Kuid tahaks paremini,“ on Noormägi napisõnaliselt öelnud põhjendamaks, miks oli vaja tuulde lasta (üheksa kuud enne valimisi!) üle veerand miljoni krooni kohalike maksumaksjate raha, samal ajal kui kogu linnavalitsusele palga maksmiseks on terve 2009. aasta eelarves 1,34 miljonit krooni.

Noormägi tegi tuule alla kahele aselinnapeale

Linnapea avaldas umbusaldust oma mõlemale aselinnapeale juba 2007. aasta jaanuaris, s.o kaks aastat tagasi. Tatjana Pagajeva ja Kalle Merilai olid ametis olnud 1999. aastast saadik.

„2007. aasta kevadeks kõrvaldati mõlemad linnavalitsuse juhtkonnast. Pagajeva aselinnapea koht säilis, Merilai sai vaid vallandamishüvitise, kohalik valimiskomisjon jättis ta ilma õigusest taas linnavolikogu liikmeks hakata,“ kirjutas Põhjarannik.

Merilai ütles Kesknädalale, et ta on üritanud taastada enda kui volikoguliikme õigusi, kuid seni tulutult, kuigi maakonna valimiskomisjon on teinud selle kohta vastava ettekirjutuse. On selle kohta ka Vabariigi Valimiskomisjoni märgukiri. Kuid tulemusi ei ole. Endise aselinnapea arvates on linna valimiskomisjoni liikmed linnapea mõju all ja lihtsalt kardavad. Miks muidu linnasekretär (ühtlasi valimiskomisjoni esimees) Veronika Stepanova seadust ei täida?

„Narva-Jõesuu valimiskomisjoni esimeest trahvis politsei 600 krooniga,“ räägib Merilai, kes esitas teistkordse avalduse oma liikmestaatuse taastamiseks, kuid nüüd ei ole sellelegi avaldusele juba kümme kuud vastust.

Pagajeva kandideeris valimistel nimekirjas „Meie tulevik“, mis võitis kohalikud valimised. Pagajeva sai Narva-Jõesuus personaalselt kõige rohkem hääli (162); paremuselt teine häältesaak kogu linnas oli 84. Pagajeva lahtilaskmise põhjused jäävad nii või teisiti küsitavaks – palju aastaid rahva lemmikuks olnud linna tõeline patrioot Pagajeva niisugust kohtlemist linnapea poolt kindlasti ei väärinud.

Merilai sai volikokku Keskerakonna nimekirjas. Ei ole palju vaja, et näha, kuidas IRL-i linnapea Noormägi kõrvaldab talle vastuvõetamatuid poliitikuid, mistõttu opositsiooni Narva-Jõesuu linnavolikogus praktiliselt enam ei eksisteeri.

„Minu naasmine volikogusse oleks tähendanud võimu kallutamist Keskerakonnale soodsas suunas,“ usub Merilai.

Linnapea maksis ise endale lisatasu

Kesknädal hakkas IRL-i kuuluva omavalitsusjuhi Noormägi tegevuse vastu huvi tundma, kui meile vihjati, et Narva-Jõesuu linnapea maksis iseendale kaks aastat lisatasu isikliku auto kasutamise eest, jättes tasumaksmise volikoguga kooskõlastamata.

Seaduse järgi makstakse Eestis töötavatele inimestele, kes teevad töösõite isikliku autoga, maksuvabalt erisoodustustasu 2000 krooni isikliku sõiduauto kasutamise eest. (2009. aasta jaanuarist alates 4000 krooni – Toim.) Narva-Jõesuu linnapea loobus 2000 kroonist erisoodustustasust, sest teine võimalus on märksa kasulikum – lisatasu sõiduauto kasutamise eest, mis lisatakse palgale, ning kogusumma pealt arvestatakse sotsiaalmaks, haigus- ja puhkuserahad. Isikliku auto kasutamise lisatasu toel saab palka suuremana näidata.

Tegelikult peab lisatasude maksmise otsuse tegema volikogu, mitte linnapea omast peast. Narva-Jõesuu volikogu jõudis piinliku asja lahendamiseni alles 27. veebruaril 2008 (vt juurdelisatud volikogu otsust), kui linnapea 5500 krooni suurune lisatasu (igas kuus) ametiautost loobumise eest Noormägile määrati.

Kuid sellele vaatamata ei luba sellist lisatasu maksmist ükski seadus. Lisatasude maksmise korda ja isikliku auto kasutamist reguleerivad erinevad seadused. Kummagi järgi ei saa toimida nii, nagu tegi Narva-Jõesuu linnapea Noormägi. Tema puhul rakendatud autokasutusskeem on välja mõeldud selleks, et mitte maksta erisoodustustasu. Igal juhul on Noormägi seadust rikkunud – linnapeal on küll õigus maksta erisuguseid tasusid teistele, mitte ise endale.

Miks volikogu sellega nõustus ja vaikib? Väidetavalt on osa volikoguliikmeid linnapeast sõltuvad ja mitmetel, eelkõige majanduslikel põhjustel huvitatud headest suhetest temaga.

Oh need korruptsioonilised hankelepingud!

Ei ole puhtad ka Narva-Jõesuu linnavalitsuse hankelepingud. Võib-olla panna palgaline kapo töötaja iga omavalitsuse juurde lepinguid kinnitama? Siis jääks riigis palju kära vähemaks. Aga kapo ju ei uuri nende omavalitsuste asju, kus IRL või Reformierakond on võimul.

Narva-Jõesuu linn kuulutas välja teederemondi hanke. Hankekomisjon tegi linnavalitsusele ettepaneku, kuid linnavalitsus ei nõustunud sellega ja kinnitas võitjaks firma, mille tegevdirektor oli volikogu esimees Raivo Murd (kes on „puht juhuslikult“ kandideerinud IRL-taustaga nimekirjas). Tööettevõtulepingule kirjutasid alla tema ja Noormägi.

Linnavalitsuse analüüsi tulemusena oli tõepoolest see firma veidi odavam. Pakkumise hinnaks oli 1,7 miljonit krooni. Leping sõlmiti 2,2 miljonile kroonile, millele lisandus täiendava kokkuleppena ligikaudu 184 000 krooni. Selle lepingu järgi oleks teine firma teostanud need tööd kuni 160 000 krooni odavamalt.

Hanke võrdlustabelis toodud mahtude järgi on kõik õige. Kui aga võrrelda võrdlustabelit tegelikult sõlmitud lepinguga, siis on tehtud väga suuri muudatusi. Pakutud kõrgema hinnaga mahud on lepingus tunduvalt suuremad ja pakutud väiksemate hindadega mahud on lepingus tunduvalt väiksemad.

Mahtude manipuleerimisega oligi võimalik, et volikogu esimehe Murdi juhitav ettevõte võitis 2007. aasta teederemondi hanke.

Kusjuures volikogu esimees Murd oli eelisolukorras, sest tema juhitav ettevõte tegi vahetult enne hanke läbiviimist linna poolt tellitud teede ja tänavate seisundi ning remonditööde mahtude ekspertiisi. Samas remonditi teed ka sellel tänavalõigul, kus Murd ise elab. (Vt lisatud hankedokumente.)

Ühe öö hind – kellele 700 krooni, kellele 200 krooni

Kesknädalal soovitati järele uurida, kus lugupeetud linnapea reaalselt elab. Eelkõige on ta Tallinna elanik – tema kodu on pealinnas ja seal elab ka elukaaslane. (Erinevalt näiteks keskerakondlasest Mart Viisitammest, kes kolis koos perega Pärnusse elama, kui ta osutus valituks linnapea ametisse.)

15.07.2006 ajalehele Põhjarannik intervjuu andnud Noormägi vastab küsimusele, miks ta pole Narva-Jõesuusse elama asunud, sõna-sõnalt nii: „Ei saa. Mul pole siin kinnisvara, ka on Tallinna korteril pangalaen.“

Noormägi räägib samas tsiteeritud Põhjarannikule: „Elukohaks on registreeritud just Narva-Jõesuu, et maksud siia tuleksid. Üürin korterit.“

Seadusega selline teguviis, tõsi, keelatud ei ole. Kuid oluline on muu: kus siis Noormägi tegelikult elab? Korterit üüris ta vahetult linnapeaks tulles. Tema väidetavalt neli päeva kestva töönädala jooksul ööbib Noormägi tänasel hetkel Narva-Jõesuu sanatooriumis. Selle võimaluse olevat talle 2007. aastal võimaldanud sanatooriumi juhtkond. Kui hinnakirja järgi on sanatooriumis ühekohalise toa hind keskmiselt 700 krooni, siis linnapea saab odavalt, väidetavalt 200 krooniga.

Sanatooriumi reklaam linna raha eest?

Veebileheküljel www.ilm.ee ripub mitmendat aastat elavpilt Narva-Jõesuu sanatooriumist. See pole ju muud kui reklaam! Ega reklaami vastu kellelgi midagi olekski, kui seda ei maksaks kinni linnavalitsus. Vägisi trügivad pähe mõttelised seosed linnapea odava ööbimise ja linnarahva raha vahel.

Kes on Noormägi?

Andres Noormägi (45) asus Narva-Jõesuu linnavalitsust juhtima pärast 2005. a. oktoobris toimunud kohalike omavalitsuste valimisi, olles sel ajal erakonna Res Publica liige. Ta on endine Tallinna linnaametnik – töötas Lasnamäe linnaosa vanema asetäitjana. Tema elukaaslane töötab samas linnaosavalitsuses praegugi. Linnapeaks asudes Noormägi Põhjaranniku sõnul peatas oma liikmesuse Res Publicas, kuid täna on ta ometi praeguse valitsuspartei Isamaa ja Res Publica Liit liige. Oma lubadust erakondlikkus peatada ta ei täitnud.

Varem on ta töötanud Saue abilinnapeana ning muuseas ka Riigikontrollis.(!) Pärast Tallinna Tehnikaülikooli lõpetamist autode ja automajandite erialal töötas ta Jõhvis „Eesti Põlevkivis“.

Narva-Jõesuu linnapeaks tuli Noormägi 2005. aastal 19 000-kroonise kuupalgaga. Kolme aastaga on tema palk tõusnud tänase seisuga koos lisatasudega 32 300 kroonini. Peaks nagu piisama, et ilma ametivõimu kasutamata ning korruptiivseid tehinguid sooritamata toime tulla.

Mida räägitakse linnapea Andres Noormägist Narva-Jõesuus?

Noormägi ütles ühes intervjuus ligi kolm aastat tagasi, et ta ei käi Narva-Jõesuu rannas ujumas, sest see sisaldavat 5 tonni uriini, mida rannakülastajad päevas „toodavad“. Seni ei ole linn aga ühtki tualetti randa ehitanud.

Asudes linnapeaks, lubas Noormägi teda toetanud kohalikele jõududele, et astub välja Res Publicast, kuid on tänini jäänud IRL-i liikmeks.

Baltimaade suurim veepark pidi linnapea kinnitusel alustama Narva-Jõesuus tööd 2008. aastal. Selleks on raisatud palju energiat ja aega, vastu on võetud tähtsaid otsuseid. Kuid ideest kaugemale pole jõutud. Ei saa aga märkimata jätta, et veeparki ehitada lubanud firmale OÜ Freeland Property („Põhjaranniku“ andmetel) on ära antud 10 hektarit endise pioneerilaagri magusat territooriumi 50-aastase kasutusõigusega.

Linna viidastamise, parkide renoveerimise ning ajalooliste objektide märgistamise projektid olid ammu valmimisjärgus. Linnarahvas küsib: miks need on teostamata?

Kord õhtusöögil president Rüütliga nimetas Noormägi Narva-Jõesuud kohaks, kus ta iga nädal Tallinnast tööle tulles elab üle šoki, sest linn on räpane, inetu ja jube. Rüütel, vastupidi, tunnustas Narva-Jõesuu edasiviijaid, kuna linn oli tema eelmisest külaskäigust saadik tublisti arenenud – tänu mitmele investorile, mitte aga Noormägi juhitud linnavalitsusele.

[Pildiallkirjad]:

ESIMENE DOKUMENT: Linnavolikogu otsus 27. veebruarist 2008, millega volikogu määras linnapea Andres Noormägile igakuise 5500-kroonise lisatasu ametiautost loobumise eest tööülesannete täitmisel. Kuid 2006. ja 2007. aastal määras ta seda lisatasu endale ise, ilma volikogu otsuseta.

TEINE JA KOLMAS DOKUMENT: Lepinguline eelarve ja pakkumiste võrdlustabel. Viimane erineb lepingust tunduvalt. Osasid positsioone võrdlustabelis küll võrreldakse, kuid lepingujärgselt neid töid ei teostata. Kui võrrelda aga kõiki positsioone, siis mitmed võitnud ettevõtte kõrgema ühikuhinnaga tööde mahud on lepingus oluliselt suuremad kui võrdlustabelis, ja vastupidi.

Võtame näiteks pakkumiste võrdlustabelist ühe rea, kus võitjaettevõttele oli löökaukude remondi hind 222 krooni ruutmeetrilt ja kaotajaettevõttel 248 kr/m2; kui töömahuks oli ette nähtud 2500 m2; siis lepingus oli fikseeritud maht 489 m2 – ehk 5 korda vähem!

Nii tuli kaotajal see number „liiga“ suur ja võitjale sisuliselt soodne.

Iga vähegi hangetega tegelnud omavalitsusametnik saab väga hästi aru, millest siin jutt käib, – linnapea on eelistanud üht firmat teisele.

[eraldi esiletõste]

Postimehe netikommentaar vahetult Noormägi asumisel linnapea kohale (2005)

Olgu peale, 15.12.2005 20:36

Eks need, kes seda uinunud suvituslinna viimastel aastatel külastanud, teavad, et äratuseks polegi ehk palju tarvis. Küllap mees teab, mida ta tegema hakkab ja julgen arvata, et sellest linnast saame õige varsti palju ja vapustavalt head kuulda.

[fotoallkiri] KOONDATUD ASELINNAPEAD: Tatjana Pagajeva on mitu valimist järjest võitnud Narva-Jõesuus suurima häältepagasi, olles selle kandi populaarseim poliitik. Noormägi andis talle kinga, kuna naine „toppis oma nina“ paberitesse, kuhu linnapea ei pidanud vajalikuks teda lasta. Kalle Merilai on ametis nüüd Kiviõlis. Mõlemad töötasid Narva-Jõesuu linnavalitsuses 1999. aastast.